Pärast kaotust Cavaliersile tõi Warriors meeskonda tugevdama Kevin Duranti ning kuigi Houston Rockets oli tänavu väga lähedal, et Warriorsi tee finaali kinni panna, tõstis ihaldatud Larry O'Brieni karika enda peade kohale ikkagi Warriors.

Warriorsi dünastia jätkumise kasuks räägivad mitmed asjaolud: vähemalt näiliselt saavad nende tuumikmängijad omavahel suurepäraselt läbi ning on vanuses, kus võib tipptasemel veel aastaid pallida.

Ühel hetkel võib aga tekkida olukord, kus meeskonna omanikud Joe Lacob ja Peter Guber võivad asjale piiri peale panna, sest mängijate palkade kogusumma kerkib kosmilistesse kõrgustesse.

Juhtuda võib see olukorras, kus tiim soovib kõigi oma tuumikmängijatega lepingut pikendada. Stephen Curry sõlmis meeskonnaga "supermax"-lepingu (sellest tuleb hiljem juttu) mullu suvel ning tema teenib veel hooajal 2021-22 üle 45 miljoni dollari aastas. Kevin Duranti ja Klay Thompsoni lepingud lõppevad järgmise hooajaga, Draymond Greeni praegune diil kehtib veel kaks aastat.

Muidugi mõista sooviksid nii Durant, Thompson kui Green oma praeguse palgaga võrreldes suuremat summat, sest neil on selleks täielik õigus - sellise kvaliteediga mängijate eest maksaksid teised meeskonnad hea meelega ennast piltlikult öeldes lõhki. NBA-s on olemas küll palgalimiit (salary cap), kuid tegu on nii-öelda "pehme" limiidiga - lihtsustatult öeldes on tiimidel võimalik seda piiri ületada, pakkudes oma mängijatele uusi ja kõrgema palgaga lepinguid. Kui järgmisel aastal otsustatakse kõigi kolmega lepingut pikendada ning tehakse seda turuväärtuse mahus, teeniks suur nelik aastas kokku 150-160 miljonit. Võrdluseks: tänavune palgalimiit oli ümmarguselt 99 miljonit dollarit, ent projektsioonide järgi tõuseb see iga järgmise aastaga kuue-seitsme miljoni võrra.

Palgalimiiti suurelt ületavad tiimid ei pääse aga sugugi "karistuseta": nimelt on kehtestatud ka luksusmaks (luxury tax), mille järgi tuleb meeskondadel, kes ületavad teatud määra (tänavusel hooajal 119 miljonit dollarit), iga ületatud dollari pealt sama palju või isegi rohkem liigale maksu maksta. See tähendab, et teatud piiri ületamine läheb meeskonna omanikule väga kalliks maksma. Näiteks enam kui 20 miljoni dollariga luksusmaksu limiidi ületamine tähendab sisuliselt seda, et puhtalt maksuks tuleb tiimi omanikul tasuda vaat et 80 miljonit dollarit.

Aga tagasi Warriorsi juurde - Golden State võib küll Draymond Greenile juba enne tema praeguse diili lõppemist lepingupikendust pakkuda, ent ESPN-i väitel lükkaks Green selle pakkumise tagasi ning loodaks, et uuel hooajal valitakse ta kas MVP-ks, parimaks kaitsemängijaks (auhind, mille ta eelmisel hooajal võitis) või liiga kolme sümboolse viisiku sisse (tunnustus, mille ta pälvis kahel eelmisel hooajal). See tähendaks, et Green kvalifitseeruks "super-max" lepingule - sama tüüpi kontrahtile, mille teenis Stephen Curry. Selline leping on NBA-s uus nähtus, on mõeldud vaid tõelistele tippmängijatele ning on mõistagi meeskondade jaoks ääretult kallis - nagu mainitud, teenib Curry oma viieaastase lepingu viimasel hooajal enam kui 45 miljonit dollarit.

Kui Green tõepoolest Warriorsilt oma super-max lepingut nõuab, võibki juhtuda, et Golden State'i dünastia laguneb lihtsalt seetõttu, et omanik otsustab, et sedavõrd palju luksusmaksu ta tasuda ei soovi. Huvitav oleks samas näha, mida Green sel juhul teeks - super-max lepingut saab talle pakkuda vaid Warriors, teistel tiimidel on võimalik talle laua peale panna tavapärane maksimumleping.

Greenil on moraalne õigus Warriorsilt palju raha küsida, sest ta jättis ise 2015. aastal pärast Golden State'i esimest tiitlit suure rahasumma (12 miljonit dollarit) lauale, et meeskonnal oleks järgmisel suvel võimalik vabaagenditurult suurt kala õngitseda. Plaan õnnestuski ning niimoodi sai Warriorsi mängijaks Kevin Durant.

Kuidas Warriorsi palgaküsimus tulevikus laheneb, on NBA fännide jaoks kahtlemata põnev. Kas näeme supertiimi, kus ülejäänud mängijatele ei ole vaat et võimalik palka maksta või on tuumiku tükid mõne aasta pärast eri meeskondades laiali?