Vägev aasta uustulnukate jaoks. Viimaste aastate parim „lend"

Kui eelmiste aastate jooksul on palju kirutud seda, et esimese aasta mängijad ei ole suutnud NBA ust jalaga lahti lüüa, siis sel hooajal seda probleemi ei ole. Juba eelmisel suvel draftis valitud, aga mulluse hooaja vigastuse tõttu vahele jätnud austraallane Ben Simmons tuli liigasse ning on koheselt leidnud endale koha vaat et 15 parema mängija seas. Simmonsi keskmine statistika (17,9 punkti, 9,4 lauapalli, 7,1 korvisöötu, 2,1 vaheltlõiget, 0,9 blokki) on esimese aasta kohta lihtsalt fantastiline - võrdluseks, LeBron Jamesi vastavad näitajad tema esimesel hooajal olid 20,9 punkti, 5,5 lauapalli, 5,9 korvisöötu, 1,6 vaheltlõiget, 0,7 blokki, sealjuures halvema efektiivsusega. Jah - Simmons on hetkel kaks aastat vanem kui James toona, aga kõigest hoolimata on näha, et Philadelphia 76ersi 208-sentimeetrisest mängujuhist-eesliinimehest saab mõne aasta jooksul maailma parima mängija kandidaat.

Simmons pole aga sugugi ainus kõva noor tegija - vastupidi, neid on sel hooajal vaat et hämmastavalt palju ja mitte ainult kehvades tiimides. Senise nähtu põhjal võib näiteks väita, et kogu NBA parima võitude-kaotuste suhtega meeskond Boston Celtics tõmbas suvel draftist jackpot'i. Esialgu esimese valikuõiguse saanud Celtics teadis juba suvel, et konsensuslikust esimesest numbrist Markelle Fultzist nad huvitatud ei ole ning vahetasid oma esimese valikuõiguse 76ersile, saades vastu kolmanda valiku ning Sixersi järgmise aasta esimese ringi valiku. Kolmandana valis Celtics draftist 19-aastase ääremängija Jayson Tatumi, kes on alanud hooajal näidanud, et tema Fultzile eelistamine oli vähemalt praegusel hetkel õige otsus. Samal ajal, kui Fultz veidrast õlavigastusest taastub ning väljakule ei pääse, teeb Tatum Celticsi eest mehetegusid. 13,9 punkti ja 5,3 lauapalli mängus, sealjuures suurepärase efektiivsusega (kaugviskeprotsent keskmiselt kolme viske kohta mängus lausa 51,3!) ja uustulnuka kohta suurepärase kaitsega, lisaks on ta neljandal veerandajal seni olnud ogu liiga üks kõige külmaverelisemaid mängumehi.

Positiivse poole pealt tuleb kindlasti ära märkida veel Los Angeles Lakersi parim skooritegija Kyle Kuzma, kes on oma 16,8 punkti visanud suures osas mängudes vahetusest sekkudes ning kelle perekonnanimi meenutab USA kommentaatorite esituses kangesti meie Aivar Kuusmaa oma, Utah Jazzi mängujuht Donovan Mitchell, kes viskas mõned päevad tagasi New Orleans Pelicansi vastu 41 punkti, Dallas Mavericksi duracellijänesest point guard Dennis Smith jr ning mõistagi ka kõige kõmulisem uustulnuk üle pika aja - Lakersi poolt draftis teisena võetud Lonzo Ball.

Balli kiideti enne drafti tema suurepärase sööduoskuse poolest ning seda on ta NBAs ka näidanud, jagades keskmiselt seitse korvisöötu kohtumises. Samal ajal on ta mitme asjaolu tõttu kümnekordselt kõrgendatud meediatähelepanu all - tema isa LaVari sõnavõtud jõudsid üleriigilisse meediasse juba Lonzo ülikooliajal, Los Angelese näol on tegemist USA ühe suurima turuga, Lakers on aga üks kõige populaarsemaid meeskondi - kõik see ja palju muudki teeb kokku selle, et 20-aastase ja sisuliselt kahemeetrise mängujuhi peale on asetatud tohutu surve. Kui söötude ja lauapallide (6,9 mängus) osas on Ball teinud head tööd, siis viskamise osas jääb tal paraku veel tipptasemest tõsiselt vajaka. Kentsakas viskeliigutus kentsakaks viskeliigutuseks - enesekindlusest jääb tal puudu ka korvi all ning vaid 31,3-protsendiline visketabavus liigitub NBA tasemel juba fiaskoks. Lakersi fännidel tuleb vaid loota, et ühel hetkel saab Ball oma kindluse tagasi ning sisse hakkavad kukkuma ka kaugvisked. Kaitsemäng on pikkade kätega mehel igatahes juba praegu arvestatav.

Idakonverents

Hooaja esimesed nädalad panid USA meedia Cleveland Cavaliersile (17-7) juba häirekellasid lööma - meeskonna kaitse oli allapoole igasugust arvestust ning seda koguni NBA ajaloo mõttes - ühel hetkel oli nende kaitsereiting nii kehv, et mitte ükski meeskond polnud varem kogu hooaja lõikes nii nigelaid näitajaid kirja saanud. Võitude-kaotuste seisult 5-7 pöörati aga asjad ühtäkki ümber - tänaseni välja on saadud 12 võitu järjest ning kuivõrd järgmised mängud ootavad ees liiga tagumise otsa tiimidega, võib see uhke seeria veelgi jätkuda.

Cavaliersi edu põhjust ei pea kaugelt otsima ning ilmselt oskavad seda öelda ka need inimesed, kes NBA-d väga lähedalt ei jälgi - selleks on kuningas LeBron James. Aasta lõpuks 33-aastaseks saav James on idakonverentsi võitnud seitse aastat jutti ning ei näita endiselt märke väsimisest, viskab ulmeliselt hea visketabavuse juures (väljakult 58,4 %, kaugvisked 41,6 %) 28 punkti mängus ning teeb ka kõike muud peale kaitsemängu, mis lonkab endiselt kogu meeskonnal. Sealjuures on Cavs viimased mängud mänginud ilma Derrick Rose'ita, kes järjekordse vigastuse järel aja maha võttis, samuti pole veel vigastusest täielikult taastunud Isaiah Thomas, kes saadi suvel vahetustehingus Kyrie Irvingi vastu. Nii Rose kui Thomas peaksid aga varsti tiimi juures tagasi olema ning Cavaliers võib seetõttu saada pisut uue olemise.

21 võidu ja nelja kaotusega kogu NBAs parimat võitude-kaotuste suhet nautiv Boston Celtics (21-4) võib viimase paari aasta jooksul välja kulgenud asjade käiguga rahul olla. Meeskonna verinoort tuumikut juhib noor peatreener Brad Stevens, tiimi liidriteks on kogenud Al Horford ja Cavaliersist üle tulnud Irving ning isegi Gordon Haywardi koletu vigastus hooaja avamängus pole meeskonna hoogu pidurdanud. Suurepärane kaitse on märk, et meeskonnaga tuleb kindlasti väga tõsiselt arvestada ka play-off'is ning ilus võit Golden State Warriorsi üle oli juba väga tõsine avaldus. Kuigi kihlveokontorid pakuvad idakonverentsi võitjaks endiselt Cavaliersi, sekkub kevadel kõigi eelduste kohaselt sellesse heitlusesse ka Celtics - seda enam, et tõenäoliselt saadakse idakonverentsi finaaliks endale koduväljakueelis.

Kui idakonverentsi tabeli kolmas meeskond Toronto Raptors (14-7) ajab endiselt kindlalt oma asja, siis neljandal kohal asuva Detroit Pistonsi (14-9) nii kõrge koht tuleb väikese üllatusena. Paberi peal suvega vaat et nõrgemakski jäänud Pistons ei jõudnud kevadel isegi play-off'i, kuid on nüüd kenasti selle kursil. Üks suur võti? 24-aastane tsenter Andre Drummond ja tema vabavisked. Eelmisel hooajal viskas Drummond vabaviskejoonelt šokeerivalt kohutava 38-protsendilise tabavusega, suvel kohendas ta aga visketehnikat ning on sel hooajal joonelt tabanud koguni 64-protsendilise täpsusega. Pealtnäha võrdlemisi väike asi on Pistonsit kõvasti mõjutanud - kui varem ei saadud Drummondit mängu lõpus väga platsil hoida, sest ta langes hack-a-Shaq strateegia ohvriks, siis sellise protsendi jätkudes seda muret enam ei ole ning kogu NBA parim lauapallide hankija (15 lp mängus) Drummond saab meeskonda aidata ka kõige tähtsamatel hetkedel.

Kohe Pistonsi järel asub tabelis teine meeskond, kes eelmisel hooajal play-off'i ei jõudnud. Philadelphia 76ers on pika tabelipõhjas kükitamise järel viimaks elumärke näitamas ning aastatepikkune kannatamine on lõpuks ära tasumas - eelmainitud Ben Simmons ja Joel Embiid on praegu kaks mängijat, keda on väljakul tõeliselt vahva vaadata. Kui juurde lisada veel kaitse- ja kaugviskespets Robert Covington, LA Clippersist üle tulnud kogenud viskaja JJ Redick, endiselt arenev horvaat Dario Šarić ja teised, on kompott lihtsalt võrratu. Kui Simmons ja Embiid püsivad terved - ja see on suur küsimärk -, saab Sixersist lähiajal idakonverentsi suurjõud. Mine tea, mis saab veel siis, kui drafti avavalik Markelle Fultz ka mängima hakkab - praegu täidab mängujuhi kohuseid igatahes 208-sentimeetrine Simmons.

Väikese pettumusena on Milwaukee Bucks (12-10) tabelis alles kuuendal kohal. Giannis Antetokounmpo on suvel teinud arengus järjekordse sammu edasi ning on juba praegu sisuliselt pidurdamatu (keskmised näitajad 29,9 punkti, 10,2 lauapalli, 4,5 korvisöötu, 1,7 vaheltlõiget, 1,6 blokki). Ainus asi, mida tema mängus veel ei ole, on stabiilne kaugvise. Kui Kreeka Friik veel selle ka oma arsenali lisaks, võiks talle järgmise kümne aasta MVP-auhinnad vast juba ära broneerida.

John Walli vigastuse tõttu hooaega nadilt alustanud Washington Wizards (12-11) kindlasti veel tõuseb, aga ülejäänud ühe play-off koha peale läheb rebimiseks kolme-nelja tiimi vahel. Indiana Pacers (13-11) naudib Paul George'i vastu vahetustehingus saadud Victor Oladipo ja Domantas Sabonise suurepäraseid esitusi. Viimaks Carmelo Anthonyst lahti saanud New York Knicks (11-12) on lõpuks Kristaps Porzingisest (25,8 punkti mängus) teinud tiimi absoluutse liidri, samuti on hooaega hästi alustanud suvel hangitud duo, Tim Hardaway jr ja Enes Kanter. Kindlasti on konkurentsis veel ka Miami Heat (11-12), maha ei saa veel kanda ka Charlotte Hornetsit (9-13).

Suvisele draftile vaatavad juba lootusrikkalt vastu Orlando Magic (10-15), Atlanta Hawks (5-18) ja Chicago Bulls (3-19), Brooklyn Netsi (9-14) drafti esimese ringi valik kuulub Cavaliersile.

Läänekonverents

NBA lääneosa ei juhi mitte valitsev meister Golden State Warriors (19-6), vaid hoopis Houston Rockets (18-4), kelle liider James Harden (31,7 punkti, 9,7 korvisöötu) kavatseb lõpuks endale ka ühe MVP-trofee hankida: nii eelmisel aastal kui ka kaks hooaega varem jäi ta selles arvestuses teisele kohale, paljude jaoks sealjuures ebaõiglaselt. Hooaja alguses vigastuspausi pidanud Chris Paul sobib kiiret korvpalli harrastava ja viskemasinaid täis tiimi mängu üllatavalt hästi, šveitslasest tsentrist Clint Capelast on samuti tõsine tegija saanud. Capela ongi vaat et ainus mees, kes üldse korvi alt viskab - Rocketsi mängujoonis näeb ette tohutus koguses kolmepunktiviskeid ning kõrge efektiivsuse tõttu visatakse keskmiselt 114 punkti mängus - see näitaja jääb nelja silmaga alla vaid Warriorsile.

See, et kolmandal kohal on San Antonio Spurs (16-8), ei üllata ilmselt mitte ühtegi NBA jälgijat - tõsiasi, et seda on tehtud ilma nende parima mängija Kawhi Leonardita, on aga lihtsalt fenomenaalne. Peatreeneri Gregg Popovichi maagial ei näi lõppu olevat - Spurs on raudkindlalt alati Läänekonverentsi tippude seas, ükskõik, kes seal parasjagu ei mängiks. LaMarcus Aldridge (22,8 punkti mängus) on alustanud hooaega suurepäraselt, oma töö teeb endiselt ära ka 37-aastane Pau Gasol. Kevadel saadud vigastusest on paranenud ka Tony Parker, kes nüüd tasapisi väljakutele naaseb, kuid tema varjust tuleb ilmselt varsti välja noor mängujuht Dejounte Murray.

Neljandaks on tõusnud eelmisel hooajal kaheksanda asetuse saanud Portland Trail Blazers (13-10), kes on erinevalt eelmistest aastatest näidanud tänavu ka head kaitsemängu - Damian Lillardi ja C. J. McCollumi hea rünnak on juba teada-tuntud väärtus.

Blazersi taga on riburadapidi äärmiselt ühtlase ja pika pingiga Denver Nuggets (13-10), kelle ridades särab endiselt serblasest tsenter Nikola Jokić (15,5 punkti, 10,6 lauapalli, 4,6 korvisöötu), Minnesota Timberwolves (14-11) ja Utah Jazz (13-11). Timberwolves on play-off kohal asuvatest meeskondadest kõige halvema kaitsereitinguga ning seda hoolimata kaitsespetsina tuntud peatreeneri Tom Thibodeau näpunäidetest. Noored Karl-Anthony Towns ja Andrew Wiggins on küll igati toredad poisid ning Towns on juba praegu rünnakul kogu liiga üks paremaid keskmängijaid, kuid kaitses rassimist nad eriti ei armasta ning isegi kogenud meeste Jimmy Butleri, Taj Gibsoni ja Jeff Teague'i lisandumine pole selles vallas märgatavat muutust toonud. Jazz on Gordon Haywardi lahkumise järel jäänud pisut nõrgemaks, kuid Rudy Gobert korvi all tähendab igal juhul üht - kaitses ei kärise.

New Orleans Pelicans (12-12) on pärast DeMarcus Cousinsi hankimist liikunud ülejäänud liigaga vastassuunas - kui kõik teised üritavad üha rohkem kaugelt visata, siis Cousins moodustab koos Anthony Davisega Pelicansi korvi all võimsa duo. Kuna mõlemad mehed võivad visata ka kaugemalt, ei ummistata sellega liialt korvialust ning ka ülejäänud tiim on seni üllatavalt korralikult kaugelt visanud. Kui Davis suurema osa ülejäänud hooajast terve püsib, on New Orleansil materjali küll, et play-off kohta ohustada - kuid kui praegu ennustama peaks, tuleks pigem nende kahjuks prognoosida - kahe superstaari kõrval on muid relvi lihtsalt liiga vähe.

Oklahoma City Thunder (10-12) on kogu liigas vähemalt seni olnud selgelt kõige rohkem alla oma võimete esinev meeskond. Suvel Paul George'i ja Carmelo Anthonyga täienenud Thunder on paberil küll võimas, kuid platsil ollakse seni olnud hit-or-miss: mõned kohtumised kukuvad välja suurepäraselt, teised jällegi sandilt, sest mängulõpud kiputakse käest andma. Russell Westbrook peab taas endas leidma tiimimängija ning välja lõikama pallikaotused ja liigsed möödavisked, Anthony ei ole aga seni meeskonnale väga kasulik suutnud olla. Thunderi fännidel ei tasu aga liiga murelik olla - võib mürki võtta, et ühel hetkel pannakse pusle kokku ning lõpetatakse hooaeg kindlal play-off kohal.

Seejärel tuleb juba hunnik õnnetuid meeskondi. Oma tippaja edutult mööda saatnud LA Clippers (8-14) otsib võimalusi, kuidas tsenter DeAndre Jordan mõne noormängija vastu vahetada ning Blake Griffini ümber uus tuumik kokku panna - suure tõenäosusega saab enne hooaja lõppu sule sappa ka peatreener Doc Rivers. Phoenix Suns (9-16), Los Angeles Lakers (8-15), Sacramento Kings (7-16) ja Dallas Mavericks (7-17) on tõsisest konkureerimisest veel mitme aasta kaugusel, Memphis Grizzlies (8-15) peab aga tõsiselt mõtlema Mike Conleyst ja Marc Gasolist loobumist ning meeskonna nullist üles ehitamist.

Lühikokkuvõte

Tiitli otsustavad lõpuks neli meeskonda - suur-suurfavoriidi Warriorsi kõrval Rockets, Celtics ja Cavaliers. MVP auhind võiks lõpuks ometi kuuluda James Hardenile, parima uustulnuka autasu võib juba praegu Ben Simmonsile ära anda, kui ta just hommepäev raskelt vigastada ei peaks saama. Häid noori ja tasemel eurooplasi on aga liigas vaat et rohkem kui kunagi varem ning NBAd jälgida on tohutult huvitav!