David Blattile ootamatult sülle kukkunud õnn(etus)

Eurooplastele või Euroliiga korvpalli vähegi jälginud kossufännidele ei ole Cleveland Cavaliersi uue treeneri David Blatti geniaalsus mingiks saladuseks. NBA staaridele, kelle jaoks Euroopa korvpall tähendab kord paari aasta tagant Hispaania hirmus värisemist, aga on Blatti senised saavutused treenerina võrdlemisi väheütlevad. Kohe kindlasti ei ole ta nende silmis mingi autoriteet.

Blatti senine käekiri treenerina on olnud koos meeskondadega arenemine (Venemaa koondis, Maccabi), et lõpuks seatud eesmärgini jõuda. Sel suvel aga sattus Blatt mõnevõrra ootamatult olukorda, kus hooaja lõpuks oodatakse temalt meeskonna viimist korvpallis kõige hinnatuma tiitlini. Ootamatult selles mõttes, et hetkel kui Blatt Cavaliersiga lepingu sõlmis polnud LeBron Jamesi naasmisest veel kellelgi aimu. Lepingu sõlmimise hetkel teadis Blatt, et ta peab play-offide joonealuse meeskonnaga alustama juba treenerina tuttavat protsessi, paar nädalat hiljem teadis ta aga, et iga tulemus peale tiitlivõidu võrdub läbikukkumisega.

Vaevalt, et Blatt suurt uudist kuuldes nutma puhkes või peoga antidepressante neelama hakkas. Ometi on ka selge, et olukord oli muutunud ja see ei olnud enam päris see situatsioon, millele Blatt alla kirjutas. Arvestades meediakära, suurenenud vastutuskoormat ja pingeid oleks Cavaliersi treeneriamet väärinud vähemalt suuremat palganumbrit. Ei saa aga ka välistada, et Blatt ei olekski kujunevast olukorrast teades Cavaliersi treenerikohta vastu võtnud. On üks asi noorte ja andekate mängijatega koos aastate jooksul paremaks meeskonnaks arenemine ja hoopis midagi muud panna "siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku" kraabitud staarid mõne kuu jooksul mängima ühtse löögirusikana. Isegi kui üks neist staaridest on maailma parim korvpallur. Väga suure tõenäosusega ei oleks Cavaliers Blattile LeBroni naasmisest teades treenerikohta pakkunudki. Esiteks oleks positsioon olnud piisavalt magus meelitamaks mõnda NBA ringkondades kõvemat nime, teiseks oleks kahtlemata aru peetud ka kuninga endaga vältimaks tänast olukorda.

Ülesanne staaridest kubisev aga mitte kokku mänginud meeskond viia esimesel hooajal NBA tiitlini võib olla jõukohane kui treeneril on piisavalt autoriteeti, et omada respekti kõigi mängijate silmis alates esimesest treeningminutist. Siis on võimalik keskenduda meeskonna arendamisele nii rünnaku ja kaitses, selle asemel, et tegeleda mänguväliste "kes on suurem alfaisane" teemadega. Selle hooaja esimesed kuud on tõestanud, et Blattil ei ole (veel) sellist autoriteeti Cavaliersi mängijate silmis.

LeBron Jamesi suurus

LeBron James on geniaalne korvpallur. Aga mitte ainult. Lisaks selle on ta veel ärimees, igas Ameerika kodus tuntud reklaaminägu, meediastaar ja kuulsus, kelle igat sõna, pilku või liigutust jälgivad miljonid silmapaarid. Clevelandis on LeBron James lausa kõigevägevama staatuses, kelle ainsast otsusest võib sõltuda praktiliselt kogu linna heaolu ja tulevik ning kelle meelitamiseks ei pea Clevelandi ülejäänud eliit paljuks kassikooris kräunumist:

LeBron James on oma staatust nautinud kogu senise karjääri. Kõik see aga ei tähenda absoluutselt, et iga Cavaliersi korvpallialane otsus kuuluks ainuisikuliselt LeBron Jamesile. Mänguväljakul on James siiski vaid üks viiest mängijast, kes peab ellu viima treeneri seatud mänguplaani. Jamesi suhe treeneritega on olnud alati mõjutatud tema staatusest. Mike Brown`iga ei leidnud James kuni lõpuni ühist keelt ja vahetult enne Jamesi lahkumist 2010. aastal vallandas Cavaliers Brown`i lootuses, et see mõjutab Jamesi Clevelandi jääma. Ka Miamis oli Jamesi ja Erik Spoelstra suhtlus nii sõnades kui ka tegudes alguses üsna terav viies välja mälestusväärse intsidendini:

Heati ja Cavaliersi suur erinevus on aga see, et Heatil oli Pat Riley ja Dwyane Wade. Riley on oma saavutustega kõigi mängijate jaoks autoriteetne isakuju ning Wade üks neist vähestest mängijatest, keda James tollal pidas enda vääriliseks. Läks ju James 2010. aastal niiöelda Wade`i meeskonda ja täna naeruväärsena tunduv arutelu "kes on parem mängija?" oli tollal täiesti kohane. Tõenäoliselt suutsid Riley ja Wade Jamesi maha rahustada ning korrale kutsuda ning esimese hooaja lõpuks oli Heat juba piisavalt hea jõudmaks NBA finaali.

Paraku ei ole Cavaliersil Dwyane Wade`i ja veel vähem on neil võtta Pat Rileyle sarnase autoriteediga isikut. Pigem vastupidi. Tänu oma staatusele ja saavutustele tunneb James, et on vähemalt kolm korda targem kui kõik teised mängijad kokku ja sellest kuidas NBA meistriks jõuda teab David Blattist enam. Ja Jamesil võib olla õigus ... aga meistrisõrmusteni Cavaliers nii ei jõua.

Egode suur vastasseis

Juba oma essees "I`m coming home" jättis James kahtlasel kombel mainimata Andrew Wigginsi nime, kes oli ometi drafti esimene valik. Sealjuures said mainitud ja kiidetud kõik ülejäänud olulised meeskonnakaaslased - Irving, Waiters, Thompson ja Varajeo. Ja mõni aeg hiljem toimuski vahetustehing, millega Kevin Love liikus Clevelandi ja Andrew Wiggins maandus Minnesotas.

Vahetult enne esimest hooajaeelset treeningut kutsus James kõigi üllatuseks kokku ainult mängijatele mõeldud koosoleku ja jagas eranditult kõigile soovitusi ja näpunäiteid, mida täpselt peaks iga mängija nii mängus kui ka treeningutel tegema. Samal ajal ootas David Blatt, keda polnud eelnevalt koosoleku plaanist teavitatud, tühjas saalis 30 minutit, et saaks alustada esimese ühise treeninguga.

Tõenäoliselt on kõik juba näinud videolõike sellest kuidas Blattil on minutilise vaheaja jooksul raskusi isegi mängijatega jutule pääseda, sest James on selgitustöö võtnud enda peale blokeerides juhuslikult või pooljuhuslikult Blatti. Võib olla kõige kõnekam juhtum leidis aga aset jõulude ajal peetud mängus Miami Heati vastu. Olles 10-punktilises kaotusseisus võttis David Blatt 1:19 enne mängu lõpu aja maha ja joonistas rünnakuplaani meestele ette. Audist palli väljavisanud James sai söödu kohe tagasi ja virutas viske ilma näilise vajaduseta kaks meetrit kolmese joonest kaugemalt teele. Tabades. Peale Heati korvi sai James palli, põrgatas üle ja virutas taaskord ilma erilise vajaduseta samast kohast peale. Seekord mööda. Ma võin mürki võtta, et eelnenud minutilise pausi ajal ei rääkinud David Blatt sõnagi sellest, et järgmised kaks rünnakut mängitakse Jamesi pooleväljaku kolmeste peale. Signaal, mille LeBron saatis nende visetega Blattile ja meeskonnakaaslastele oli "joonista kui tahad, väljakul otsustan ainult mina, mida teha"

Kõik need episoodid eraldi võetuna ei tundu ehk olulised. Koos vaadeldes aga annavad selge ettekujutuse sellest, kes on kuninga ja kes on alamate rollis. Nii ei tulegi üllatusena USA meedias enne aastavahetust levinud kuuldused sellest, et David Blatt on kaotanud oma mängijate usalduse ja poolehoiu ning LeBron James võtab mängudes omavoliliselt enda kanda mängujuhi rolli, jättes Blatti väljaku kõrvale vaid käsi laiutama.

Diagnoos ja ravi

19 võitu, 15 kaotust ja alles viies positsioon nõrgas Idakonverentsis ei ole algus mida mängijad, fännid ja treenerid ootasid. Samas ei ole kindlasti tegemist veel katastroofiga. Võimatu on välja tuua ühte konkreetset probleemi Cavaliersi mängus, sest nende mängumasin logiseb hetkel igast otsast. Kevin Love ei leia enda kohta rünnakul, LeBron Jamesi esitused pole tänu põlvehädadele olnud ligilähedasedki ta tõelistele võimetele. Dion Waitersi ja Kyrie Irvingu mäng on olnud väga kõikuv. Tundub, et Shawn Marioni füüsis on Matrixi tahtest sõltumatult läinud juba pensionile ning peale Varajeo hooaja lõpetanud vigastust vajab Cavaliers hädasti Tristan Thompsonile lisaks juurde ühte korvialust mängijat, kes oleks nii kaitses kui rünnakul taburetist asjalikum. Rünnakul puudub meeskonnal kooskõla, kuid veelgi hullem on olukord kaitses. Kui James välja arvata pole ükski Cavaliersi põhimeestest senise karjääri jooksul pidanud individuaalse kaitsega vaeva nägema, meeskonnakaitsest rääkimata.

Kõik need on aga kõigest sümptomid, mis on ravitavad kui haiguskolle on likvideeritud. Võitmiseks vajalik kirg ja pühendumus saab tekkida siis kui meeskond on ühtne. Ühtsus sünnib aga alles peale seda kui kõigil on teada oma roll meeskonnas, keegi ei ole rahulolematu ja meeskonna eesotsas on treenerina autoriteet, kelle sõna maksab ja keda kõik aksepteerivad. Ükski NBA meeskond pole suutnud meistriks tulla treeneriga, kes riietusruumis mängis teist viiulit. Isegi selliste superegode nagu Michael Jordan ja Kobe Bryant puhul oli kriitiline Phil Jacksoni olemasolu, ilma kelleta on need mehed küll proovinud, kuid pole tiitlile isegi lähedale jõudnud.

LeBron Jamesi käitumine ei pruugi olla teadlikult pahatahtlik vaid ajendatud soovist kiiremini jõuda meeskonnaga tasemini, mille pealt võiks võidu nimel kaasa rääkida. Nii Irving, Waiters kui ka Thompson on aga Cavaliersi edu jaoks olulised noormängijad, kelle jaoks treeneri autoriteeti õõnestav käitumine saadab vale signaali.

Tõenäoliselt on Cavaliersi jaoks juba täna hilja, et võidelda Idakonverentsis play-offide kõrgeima asetuse nimel. Küll ei ole veel hilja jõudmaks play-offidesse parimas vormis meeskonnana Idas. Blatti treeneripingilt väljavahetamine hooaja keskel ei tundu reaalne. Liiati pole poole hooaja pealt lihtne leida treenereid, kes ei oleks lepingutega seotud. Juhul kui olukord ei parane võib treenerivahetus reaalselt kõne alla tulla kahe hooaja vahel. Seniks peaksid aga kõik meeskonnaliikmed andma endast parima, et suvel paika pandud kooslus efektiivselt tööle lükata. Kõige esimeseks sammuks peaks olema see, et LeBron astub oma senises rollis kaks või kolm sammu tagasi ja laseb David Blattil teha oma tööd. Kahjuks ei tuleks ka kui ta asuks nii sõnades kui ka tegudes meeskonna liidrina treeneri selja taha. Kuid just selja taha, mitte ette.

LeBron Jamesi ootab ees vähemalt kahe nädala pikkune mängupaus ravimaks valutavat vasakut põlve ja alaselga. See võib olla ideaalne võimalus David Blattile ennast riietusruumis kehtestada ning LeBron Jamesile asjade üle järele mõelda. James on üks intelligentsemaid korvpallureid läbi aegade. Loodetavasti jõuab ta järeldusele, et treenerikarjääri alustamiseks on tegevmängijana veel liiga vara ja selle töö peab usaldama Blattile. Kui Cavaliers leiab Varajeole väärilise asenduse ja sisekliima muutub, võib meeskond vaatamata keerulisele algusele mängida vähemalt Idakonverentsi finaalis. Kui mitte, muutub tõenäoliselt koduväljakueelist omava Raptorsi või Bullsi löömine konverentsi poolfinaalis väga küsitavaks.