Peale üle-eelmise hooaja lõppu vallandati peatreeneri kohalt Tom Thibodeau. Treeneri oskustega ei olnud otsuse juures mingit pistmist. Thibodeau sai kinga selle tõttu, et keeldus oma treeneri otsuste juures allumast kõrgemalt poolt tulevatele käskudele ja keeldudele. Näiteks kasutas ta mängudes mehi täpselt nii palju kui pidas treenerina vajalikuks. Bullsi juhtkond aga luges mänguminuteid ja nõudis, et Thibodeau kasutaks mõnda mängijat vähem. Lõpuks palkas Bulls isegi massööri, kes siis meeste lihaseid katsudes pidi peatreenerile täpselt ütlema kui mitu minutit keegi on valmis platsil olema. Thibodeau vilistas sellisele tsirkusele.

Kes on meeskonna treener, on loomulikult juhtkonna otsus, kuid Thibsi peetakse üheks parimaks NBA treeneriks ja eriti just kaitsemängu spetsialistiks. Bulls oli koos temaga selge kaitseidentiteediga meeskond. Koos Thibsi vallandamisega lendas ka kogu see aastate jooksul ehitatud identiteet vastu taevast. Uueks peatreeneriks sai oodatult Fred Hoiberg, kes on ründava korvpalli suunitlusega ja terve eelmine hooaeg oli 82 mängu pikkune kaos. Meeskonna hing Joakim Noah maandus esmalt pingile, siis sai tõsise õlavigastuse ja lõpuks tervenedes ei lasknud Bulls teda enam mängima. Derrick Rose`i hooaja esimesed kuud kulgesid sõna otseses mõttes nagu udus, sest treeninglaagris saadud näovigastuse ja operatsiooni järel mängis mees mitu kuud ühest silmast uduse ja kahekordse pildiga. Bullsi vedasid Pau Gasol ja Jimmy Butler ning mäng käis üles-alla. Saadi palju ootamatuid võite ja veel rohkem lubamatuid kaotusi. Lõpuks jäädi play-offidest välja ja meeskonna hooaja võib kokku võtta lausega: treenerivahetusest tingitud ebastabiilsus ja identiteedikriis.

Tänaseks on meeskonnast lahkunud Rose, Gasol ja Noah. Lisaks veel Aaron Brooks, Mike Dunleavy, Justin Holiday ja Cameron Bairstow. Derrick Rose`i kauplemisega Knicksi saadi vastu Robin Lopez, Jerian Grant ja Jose Calderon, kes küll kaubeldi hiljem “sooja õhu eest” Lakersisse, et teha palgalimiidis ruumi Dwyane Wade`i lepingule. Uued mehed Bullsi särgis on ka Rajon Rondo, Isaiah Canaan, Spencer Dinwiddie, Paul Zipzer ja Denzel Valentine.

Bulls loodab, et kolmikust Butler, Wade ja Rondo tuleb midagi uue superkolmiku laadset, kellele väärilist tuge annavad Taj Gibson, Nikola Mirotic, Tony Snell ja Doug McDermott. Paraku karjub meeskonna koosseisu vaadates näkku üks selge miinus. Hoibergi rünnakule orienteeritud mängustiili ellu viimiseks puudub meeskonnas piisavalt mehi, kes suudaksid väljast stabiilselt ja ka kõrge protsendiga viskeid sisse visata. Butler on parimal juhul keskpärane viskaja, Wade kehv ja Rondo lausa katastroof. Mirotic suudab kaugemalt tabada, kuid talle meeldivad tihti pigem sellised 2 meetrit kolmesejoonest lendu lastud linnukesed, mis kindlasti ei ole Bullsi mängujoonises. Nii jääbki puhtaks viskajaks meeskonnas ainult Doug McDermott, kes on väljaku teises otsas kehvake ja väärib seetõttu vahetusmehe minuteid. Hoiberg on seega sisuliselt pagar, kes on pandud korstnapühkija ametisse. Parimad treenerid suudavad oma stiili kohandada vastavalt kasutada olevatele meestele. Esimese hooajaga Bullsi treeneripingil ei tõestanud Hoiberg küll aga paraku millegagi, et ta oleks NBA-s midagi rohkemat kui keskpärane treener.

Wade ja Rondo on mängijad, kelle “parim enne” on tõenäoliselt möödas. Bulls jääb nii öelda Butleri meeskonnaks, kuid kas mehes on potentsiaali olla täna ja tulevikus NBA meeskonna liider, seda näitab aeg. Puudub põhjus arvata, et Bulls oleks suve jooksul tehtud tehingutega läinud paremaks, pigem vastupidi. Ennustan, et Bullsi vastu korralikult ettevalmistunud meeskonnad (ehk enamik) keeravad korvi all ukse lukku ja sunnivad Chicagole peale väljast visked. Bulls aga ei ole Warriors. Lisaks on Rondo nagu viitsütikuga pomm, mis igale hetkel võib plahvatada ja niigi olematu keemia täiesti ära kaotada. Bulls saab põhihooaja lõpuks 35 või vähem võitu ja jääb teist hooaega järjest play-offidest välja.