Selle asemel, et järgmisel hooajal tulla tagasi tugevamana kui kunagi varem, otsustas Harden eelmisel suvel keskenduda enda paksuks söömisele ja laisklemisele. Tulemuseks oli Rocketsi täiesti katastroofiline algus, mis päädis kõiki üllatanud peatreener Kevin McHale`i vallandamisega juba peale 11. mängu, kui meeskonna saldo oli 4 võitu ja 7 kaotust. Oma osa mängis kindlasti ka McHale`i avalik kriitika Hardeni füüsilise vormi suunas ja kurjad keeled teavad laksutada, et see oli Harden, kes McHale`i uksest välja lükkas. Meeldib see meile või mitte, kuid üha rohkem näeme trendi, kus suurem otsustusvõim meeskonna personalipoliitika osas on NBA-s staarmängijate, mitte peatreenerite käes. McHale`i vahetas välja seni abitreeneri rollis olnud J.B. Bickerstaff, kuid Rocketsi mäng ja sisekliima sellest märgatavalt ei paranenud ja põhihooaja lõpuks jõuti napilt play-offi. Seal kordus ajalugu ja Warriors loputas taaskord Rocketsit, mängides seejuures enamuse seeriast vigastatud Curry`ta.

Ainult pime ei näe, mis on Rocketsi suurim probleem. On mänge, kus viis natuke suuremat tooli suudavad vastaste rünnakut pidurdada sama efektiivselt kui Houston Rockets. Kala mädaneb peast ja meeskonna vaieldamatult suurim patuoinas on “Habe” ise. Erinevad videode jagamise platvormid on täis klippe, kus Harden võtab kaitses 5-10sekundilisi pause tukastamiseks, et rünnaku episoodideks olla värske. Eelmisel hooajal oli meeskonnas vähemalt Dwight Howard, kes korvi all (kui tal parajasti tuju oli) muutis vastaste layupid raskemaks. Tegelikult oli ja on Houstonil meeskonnas ka üks liiga hinnatumaid individuaalseid kaitsemängijaid Trevor Ariza, aga ükski mees ei suuda viie vastase vastu kaitset mängida ja kui igalt poolt mujalt (kaasaarvatud liidri koha pealt) käriseb, siis kaotab ka väga hea kaitsja motivatsiooni pingutamiseks.

Ehkki J.B. Bickerstaffi tööle polnud otseselt midagi ette heita, oli ta alati Rocketsi jaoks nii öelda ajutine lahendus. Uueks treeneriks sai NBA fännidele vana tuttav Mike D`Antoni, kes on NBA ajalukku läinud oma Phoenix Sunsi aegse “7 sekundit või kiiremini” rünnakuga. Vaieldamatult on tegemist ühe parima rünnakuspetsist treeneriga, kuid rünnak polnud Rocketsi probleem ka eelmisel hooajal. Kaitse oli. Mike D`Antoni juhendatud meeskonnad pole aga kunagi kaitses mingit märkimisväärset arengut teinud või edu saavutanud. Niisiis ootab meid Rocketsi puhul ees veel kiirem, veel agressiivsem rünnakustiil ning tõenäoliselt veel kehvem kaitsemäng... Kui just Harden ei täida seekord oma igal suvel antavat lubadust, et sellel hooajal ta kaitses tõesti pingutab.

Lisaks Howardile lahkusid meeskonnast veel Jason Terry ja Terrence Jones. Lisandujateks on kõik rünnakule orienteeritud mängumehed - Ryan Anderson, Nené Hilario, Eric Gordon ja Pablo Prigioni. Lisaks valiti draftist Chinanu Onuaku ja Zhou Qi. Rocketsi strateegias ei ole kahtlust. Rünnakul loodetakse lihtsalt visata nii palju punkte, et “viie tooli kaitsele” jääb piisav varu võitmaks mänge. Kõigile, kellele meeldib lõbus jookse-viska mäng, peaks Rocketsi uue hooaja mäng olema tõeline maiuspala. Kui rääkida põhihooajast, siis tõenäoliselt piisab Rocketsil talendist, et jõuda umbes 45 võiduga taaskord play-offi, kuid arvan, et Läänekonverentsi paremad meeskonnad panevad play-offis Rocketsile oma kaitsega päitsed pähe ja kägistavad olulistes mängudes Houstoni võimalused lihtsalt ära.