Koondise peatreener Tiit Sokk ja Vene pidasid täna telefonivestluse, mille käigus sai selgeks, et Itaalias Vareses palliv ääremängija veebruari teises pooles koondisele appi ei tule. Eestil seisavad ees kohtumised Kreeka (23. veebruar) ja Iisraeliga (25. veebruar).

"Eks tal on uue mehena klubi juurest keeruline ära tulla. Jõuga ei ole mõtet asju lahendada," vihjas Sokk justkui asjaolule, et klubi ei soovi eestlast rahvusmeeskonna juurde lasta.

Samas on Itaalia liigas koondise akna ajal mängupaus. Tagumise otsa klubidel veel eriti pikk mängupaus - 12. veebruarist kuni 3. märtsini. Lisaks koondise aknale jääb selle sisse karikavõistluste TOP 8 turniir. Arvestades, et Vene vajab mängupraktikat kui õhku, peaks klubi olema pigem huvitatud tema koondise juurde minekust. Ta saab end koondises lahti mängida.

Siim-Sander Vene pole Eesti koondise särki selga tõmmanud alates 2015. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirist. Tahtmatult jääb mulje, et Riias toimunul on olnud järgnevate otsuste juures oma roll. Jah, ka erinevad vigastused on seganud Vene koondise juurde naasmist, aga praegu on kõik võimalused tagasitulekuks olemas. Teoorias, kui sa pole kaks ja pool aastat saanud koondises mängida, erinevate probleemide ja vigastuste tõttu, siis nüüd peaks tahtmine olema lausa väljakannatamatu. Või seda tahtmist lihtsalt pole...

Fakt on see, et Vene tulek annaks koondisele lisakäigu juurde. Osapooled võiks konkreetselt maha istuda, korvpalliliidu president Jaak Salumets sealhulgas, ja asjad selgeks rääkida. Kui on mingi probleem vaka all, siis on vaja see lahendada. Vastasel juhul kaotab Eesti korvpall tervikuna. On tasemel mees olemas, aga koondisesse ei tule. Kannatab tulemus, kannatab maine.

Niipalju kui tagatubade juttudest on läbi kumanud, siis koer võib olla maetud suhtlemise ja kommunikeerimise teemasse. Veel ei ole hilja ärgata ja asjad selgeks rääkida. Valikmängudeni on aega üle kahe nädala.