Andres Sõber 50 päeva enne EM-finaalturniiri: nüüd hakkan iga päev tööl käima
Koondise peatreener Tiit Sokk on kaasanud Viljandis ja Paides peetavateks mängudeks kümme pallurit. Teised jätkavad samaaegselt Tallinnas treeningute ja individuaalse programmi alusel. Uurisime abitreener Andres Sõbralt koondise tegemiste kohta.
Andres, milline on sinu roll meeskonna juures?
"Hea küsimus. Eks see paar nädalat on ju läinud rohkem füüsilise ettevalmistuse tähe all. Mind võib rohkem näha hommikuti seal Golden Clubis, õhtuti Saku Suurhallis mitte. Seal teevad Tiit ja Alar oma asju, pole mul vaja seal segada. Käin hommikustes trennides innustamas ja oma kogemusega abiks. Mul on Tiiduga kokkulepe, et kui Taani mängud läbi saavad ja 16 meest välja valitakse, siis ma olen koguaeg kohal."
Kui sa hommikuti mängijaid trehvad, siis kas sa võid öelda, milline on kesksuvel koondislaste meeleolu, üldine miljöö ja vaimne toonus?
"Miljöö on väga hea. Suuri muutusi ei ole. Eks Tiit kasutab sama skeemi. B-koondis saab häid mänge ja head emotsiooni, nii nagu mullu kui võitsime näiteks poistega Austriat. Loomulikult osadel vendadel on ärevust rohkem sees. Sest teada on, et seal Riia koridorides jalutavad vastu vennad, kes põhihooajal peavad mängima LeBroni vastu – pean silmas näiteks Valanciunast."
Kas EMini on vähe või palju aega?
"No aega on, ühelt poolt. Teisalt pole siin midagi enam jäänud. Kui sa ütled, et 50 päeva, no siis on ilus number.. Ma olen siin mõnel pool öelnud, et ma olen elus jube vähe Prantsusmaal käinud ja mul poleks midagi selle vastu, et sinna minna. Reinar on seal küll nagu elanud ja mõni võibolla turismireisi raames ka seal pikalt aega veetnud, aga... Aga jah, tahaks kuidagi korvpalliga siduda seda, seni pole õnnestunud.."
Viimane küsimus. Mida sa ütleks nendele meestele, kes nüüd sellest järgmisest – 16 mängija valikust lõpuks välja jäävad ja Riiga ei sõida?
"Tead, ma usun, et enamus mängijaid on oma kohast selles koondise hierarhias üsna hästi teadlikud. Ja kõik teadvustavad endale päris hästi, mis toimub ja kes kuhu kuulub. Isegi need, kes EMile lõpuks ei jõua, ka neil on oma roll selles teekonnas ja üldsegi mitte väike roll. Need 12, kes sinna lähevad, eks need on suurelt jaolt viimase kümnendi või viie aasta lõikes selle ära teeninud ja oma tegudega tõestanud oma vajalikkust. Ma usun ja väga loodan, et need, kes lõplikust valikust välja jäävad, suhtuvad sellesse rahulikult ja hakkavad tõsiselt klubihooajaks valmistuma."
