Alar Varrak 40 päeva enne EMi: Laane oleks väärinud kohta, kuid valik tuli teha
Kas koondis on oma tegemistega graafikus? Kõik sujub plaanipäraselt?
Praegu jookseb kõik nii nagu ette nähtud. Põhirõhk on praegu läinud üldfüüsilisele poolele – taktikat vähem, jooksmist rohkem.
Mida päev edasi, seda vähemaks aga jõusaali ja jooksmist jääb ning saalitreeningute osakaal kasvab. Tondi (kus asub Golden Club - koondise suurtoetaja füüsilise ettevalmistuse osas - toim.) osa Tondi baas jääb pea lõpuni alles.
Osa hommikuse trenne hakkab toimuma augustis ka saalis, kuid hommikuste treeningute Tondi ja Saku Suurhalli osakaal jääb umbes fifty-fifty.
Kuidas „graafikus olemist“ on mõjutanud see, et Kristjan Kangur liitus pallitreeningutega alles täna?
Eks ta on trenne pealt vaadanud ja kaasagi jooksnud. Liikumised on talle suurelt jaolt tuttavad. Ta peab aga veel eraldi harjutusi tegema füüsise poolel.
Ahjaa, ühe asja tahaks ära õiendada... Sa kirjutasid Korvpalliliidu infokirjas, et Alar Varrak läheb augustis Hispaaniasse luurama, et seal turniiridel vastaseid scout’ida. Tegelikult on nii, et mina sõidan augusti päris lõpus Hispaaniasse ühele mängule Hispaaniasse, et vaadata ära seal Tšehhi mäng, Rait Käbin sõidab augustis varem Poola turniirile Belgiat vaatama.
Küsin meeskonna sünergia kohta – klapp treenerite ja mängijate vahel. St, mida ma küsin, on see, et kas treenerite juhised jõuavad mängijatele hästi kohale?
Nagu see vist on igas pallimängumeeskonnas, mõni mängija saab pihta kiiremini ja kergemini, teisel võtab see kauem aega.
Pean tunnistama, et Eesti mängijate korvpallialane IQ on väga heal tasemel. Aasta-aastaga on see paremaks saanud. Ka on mängijate omvaheline suhtlemine ja rääkimine platsil oluliselt elavamaks ja mõnusamaks muutunud.
Mis puutub taktikasse, siis Eesti koondisel on palju mängujooniseid, mis on läbi aastate samad. Kuid osa vanu kaovad ära, uusi tuleb juurde. Sestap on praegu käimas olev protsess väga tähtis.
See meeskond on palju soola koos ära söönud...
Jah. Osalt, ma usun, on siin aidanud kaasa asjaolu, et paljud mehed mängivad pikki hooaegu klubides koos ja meil on neid klubisid mitu, lisaks kandub see kultuur edasi vanematelt mängijatelt noorematele.
Meeskonna tuumik on olnud kaua koos. See on meie üks suuremaid trumpe. Alati samas pole see nii olnud. Olen koondise juures olnud seitse aastat ning on olnud aegu, kes teisi innustavad ja tahavad olla liidrid ka väljaspool "finaalmängu", on leidunud ühe käe näppudel. Näiteks Tanel Tein oli selline mees.
Janari Jõesaare personaalküsimus. Paljud korvpalli- „spetsialistid“ leidsid, et temasugune mees koondises x-faktorina oleks ära kulunud. Kuidas sina põhjendad tema väljajäämist 17 mehe valikust?
Meil oli koondise treenerite ja juhtidega algusest peale selline kokkulepe, et üritame võimalikult vähe duubeldada mehi, kes on erinevates koondistes – B-koondis, universiaad, U18, 3x3 jne. Kuna Jõesaar oli just universiaadikoondises üks põhiraskuse kandjaid, siis sealt see otsus tuli. Laias laastus võime ju universiaadi veerandfinaalkohaga rahul olla.
Pealegi, olgem ausad, Janari positsioonil on meil koondises konkurents niigi piisavalt tihke.
Kuid Martin Dorbek, kes käis nii 3x3 Euroopa mängudel kui universiaadil, on endiselt koondise nimekirjas, eksole?
Tõsi, Martin on sel suvel siin juba kahest-kolmest koondisest läbi käinud. Aga samas on meil ka teine põhimõte Tiiduga, et igale positisioonile oleks kolm meest. Et kui üks saab viga, poleks see veel maailma lõpp.
Siinkohal tuleb kõneks muidugi ka Rait-Riivo Laane personaalküsimus, kes kindlasti oleks ka väärinud kohta 17 mehe seas. Aga seekord oli valik selline. Või ütleme pigem: valik tuli teha.
Mida sa neile seitsmele mängijale ütleksid, kes praegu 24-25st kandidaadist välja sõeluti?
Mina vaataks seda küsimust üldisemalt. Pigem on konkurentsi kasv meeldiv märk noortetöö paranemisest. Asjad on vaikselt liikunud ülesmäge ja meil on tekkinud valikuvõimalused.
Sel sajandil oli aastaid, kus kevadel pandi kirja 15-16 nime, mingit erilist poleemikat polnud ja siis 12 meest sõitsid EM-valikmänge mängima. Ja nii oligi.
Aga kui midagi öelda nendele meestele, näiteks Joonas Järveläinenile-Toomas Raadikule, siis on see puhtalt positsiooni küsimus. Olla EMil kellegi neljas varu pole mõttekas koondisele ega kasulik neile.
