Tarvas alistas Raley-Rossi 20 punkti toel Rapla Avise 79:74.

Kohtumise järgselt meeskonna bussi astudes oli Raley-Ross selgelt rahulolev. "Ei saa nuriseda. Elan sisse mäng mängult ja küll kõik paremuse poole läheb. Jälle uus tiim. Tuleb mängijaid tundma õppida ning leida võimalikult kiirelt ühine arusaam. Hea, et me esimese mängu võitsime," sõnas tervelt 36 minutit väljakul viibinud tagamees. Leedu liigas kogunes kuue mänguga 60 minutit.

"Kui ma Panevežysesse läksin, siis peatreener andis mulle mõista, et mõnes mängus võin saada kümme minutit, aga mõnes kohtumises 25 minutit mänguaega. Sõltuvalt vastasest. Aga nii ei juhtunud. Jäid vaid kümneminutilised mängud. Mu agent võttis seejärel klubiga ühendust ja aruteludes jõuti tõdemuseni, et peatreener ei taha enne minu sinnajõudmist paika loksunud "keemiat" lõhkuda. Leppisime kokku, et üritan leida uue mängupaiga ja nii ma Tarvas tagasi olen. Panevežyse klubi poolelt oli asjaajamine korrektne, selles osas kindlasti pretensioone pole," arutles Raley-Ross.

Leedu liigat ameeriklane Eestiga võrreldes eriliselt paremaks ei pea. Väike tasemevahe on, aga kindlasti mitte selline, et seal hakkama ei võiks saada. Küsimus on ainult selles, kas sind väljakule usaldatakse. Leedulased soovivad pigem ajada oma asja, mitte mängitada välismaalasi.