Kahe meeskonna peale kokku on finaalide jooksul kolmes mängus platsile pääsenud 19 mängijat – kaheksa Rapla ja 11 Kalevi poolelt. Põhirotatsioonis on Aivar Kuusmaa meeskonnas seitse, Alar Varraku tiimis üheksa pallurit. Mõistagi on statistilised valimid veel väikesed, kuid esimesi järeldusi võib kolme kohtumise järel põhitegijate esituste osas teha küll. Alljärgnevalt on välja toodud kokku kaheksa mängumeest, kelle senised esitused võib edasiarendatud statistika abil liigitada kas õnnestumiste või kahvatumiste alla.

Särajad

Branko Mirković (BC Kalev/Cramo) – serblasest mängujuht on selgelt võtnud üle Kalevi meeskonna vedamise. Kogenud tagamees on see, kelle poole vaadatakse lõpuminutitel ning see, kellelt oodatakse tiimi juhtimist. Mirkovići kasulikkust kinnitavad ka valemid – tema väljakuloleku ajal jookseb Kalevi rünnak kõige efektiivsemalt, kui teda platsil ei ole, töötab Rapla kaitse kenasti ning pealinlased suudetakse 100 rünnaku kohta keskmiselt viie punktiga ülegi mängida. Võrdluseks: Mirkovići väljakuloleku ajal on see näitaja kindlalt 16 silmaga Kalevi kasuks. Muide – tema keskmise punktisaagini (18,3) pole ükski teine mängija selles seerias veel üheski matšis jõudnud. Seniste mängude parim pallur ning praeguse seisuga peamine kandidaat MVP auhinnale.

Cedric Simmons (BC Kalev/Cramo) – Kalevi põhitsenter on kolmes kohtumises näidanud suurepärast kaitsemängu, aga võrdlemisi edukas olnud ka rünnakul (kolmandas mängus viis korvisöötu!). Põhiline tugevus on aga esile tulnud just kaitsefaasis, kus endine NBA mees on vajalikul määral suutnud pidurdada Thomas van der Marsi. Kui Simmonsit platsil ei ole, mängib Rapla Kaleviga võrdselt, kui suur ameeriklane väljakule astub, on kalevlased 100 rünnaku kohta sarnaselt Mirkovićile 16 punkti paremad. Simmonsile kuulub ka seeria parim +/- näitaja - +32 (Mirkovićil teisena +30).

Sten Sokk (BC Kalev/Cramo) – kuigi Alar Varrak on algviisikus tema asemel usaldanud Martin Dorbekut, on just Timmu vahetuspingilt sekkudes end suurepärasest küljest näidanud. Kalevi ridades kõige rohkem mänguaega teeninud tagamängija on Mirkovići kõrval teine kalevlane, kelle platsilt puudumise ajal suudab Rapla valitsevad meistrid üle mängida – seda 100 rünnaku kohta nelja punktiga. Oma tiimi tagamängijatest omab Sokk ka selgelt kõige paremat kaitsereitingut (88,5; võrdluseks: Mirković 93,6, Ljutitš 93,4, Dorbek 103,9) ning kuulub selgelt nende meeste sekka, keda Varrak otsustavatel hetkedel väljakule usaldab.

Rasham Suarez (Rapla Avis Utilitas) – Rapla meeskonna energiline viskekahur võib oma hullude kolmestega panna fännid kas käsi taeva poole loopima või hoopis juukseid peast välja kitkuma, kuid numbrid ei valeta – tegu on ainsa raplakaga, kelle +/- näitaja on kolme mängu järel plussis (+4). Vahe tuleb sisse just ründemängu poole pealt – kui Suarez on platsil, on Rapla ründereiting 97,9, kui puertoricolane puhkab, on see näitaja vaid 72,7. Midagi sarnast saab vastu panna vaid Martin Paasoja (vastavalt 96,8 ja 71,2), aga tema kaitsereiting on Rapla põhimeestest olnud seni kõige kehvem (111,8), samal ajal kui Suareze 100,0 jääb alla vaid Domen Bratožile.

Indrek Kajupank (Rapla Avis Utilitas) – Aivar Kuusmaa tiimi eesliini tugisambana on Kajupangast rohkem platsil viibinud vaid Thomas van der Mars ning Eesti koondislase suurel mänguajal on ka oma põhjus – kui teda väljakul ei ole, saab Kalev segamatult tegutseda (100 rünnaku kohta +33 punkti), Kajupanga väljakuloleku ajal suudab Rapla aga enam-vähem mängus püsida (100 rünnaku kohta Kalevi kasuks +10 punkti). Sealjuures ei tule vahe vaid ründe- või kaitsemängu arvelt – Kajupank annab meeskonna esitustele selgelt juurde mõlemal pool platsi.

Kahvatujad

Martin Dorbek (BC Kalev/Cramo) – tuleb ilmselt üllatusena, et põhihooaja parimaks kaitsemängijaks tunnistatud Dorbeku kaitsereiting on Kalevi mängijate seas selgelt kõige kehvem (103,9; järgmisena Tollefsen 96,0). Algviisikus alustamisest ja tugevamas tiimis mängimisest hoolimata ei erine Dorbeku näitajad sugugi oluliselt Rapla meestest ning tundub, et sellest on aru saanud ka Alar Varrak, kes on tagamehele andnud mäng-mängult üha vähem minuteid. Kahes mängus kolmest on Dorbek nullile jäänud ning tegu on ainsa kalevlasega, kelle +/- näitaja on negatiivne: -7.

Sven Kaldre (Rapla Avis Utilitas) – kuigi Kaldre on kolme mängu peale kokku tabanud viis kaugviset, ei ole ta erilise efektiivsusega hiilanud ning tema platsilolek on Rapla rünnaku „kinni“ tõmmanud – kui Kaldre on platsil, viskab Rapla 100 rünnakuga 79 punkti, kui Kaldre puhkab, on sama näitaja koguni 103. Tema arvel on ka seeria kõige kehvem +/- näitaja (-31). Kaldre kaitseks tuleb öelda, et teisel pool platsi on ta vähemalt tuimade arvude keeles oma ülesannetega hakkama saanud – tema kaitsereiting (101,5) on ülejäänud meeskonna mõistes korralik, vahe tuleb aga sisse just rünnakul.

Jito Kok (Rapla Avis Utilitas) – vingete kulpide ja känguruliku hüppevõime taga peituvad valusad numbrid, mis näitavad, et selles seerias on tema näol olnud tegu Rapla jaoks kõige vähem kasuliku mängijaga. Teises mängus tehtud hea esitus rünnakul tõstis tema ründereitingu küll enam-vähem samale tasemele nagu kaasmaalasel Thomas van der Marsil (Kok 84,5, van der Mars 86,7), kuid kaitses ei suuda ta samale nivoole küündida (Koki kaitsereiting 107,8, van der Mars 101,6). Kaldre järel on Koki +/- näitaja (-30) seeria halvemaid, veelgi huvitavam on aga ehk see, et kui Koki väljakul ei ole, on Rapla Kaleviga sisuliselt võrdselt mänginud – 100 rünnaku kohta on pealinlastest vaid kaks punkti vähem visatud. Kui Kok on väljakul, on sama näitaja Rapla kahjuks enam kui 23 silmaga.

Neljas finaalmäng algab täna õhtul Raplas kell 19.00. Delfi TV teeb mängust otseülekande.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena