1. BC Kalev/Cramo

Kõhklusteta kõrgeim positsioon. VTB liigas kaks võitu, Balti ja Eesti liigas täisedu. See ütleb kõik. Jätame õnnetu mängu Krasnodaris kõrvale. Raha tundub samuti olevat. Äsja palgati kuuenda välismaalasena meeskonda lisaks Hispaania kõrgliigasse pürginud Läti koondislane Rolands Freimanis. Tänu VTB liiga toetusele omab võrreldes teiste Eesti klubidega märgatavat eelarvelist eelist. Igati loogiline, et see kajastub ka väljakul.
Praegu tundub, et vaid vigastustest tingitud tagasilöögid võivad reitingus esikoha röövida. Rain Veideman peab käevigastusega tõenäoliselt poolteist kuud kõrval olema, samal ajal on põlvevigastusest tagasi tulemas Indrek Kajupank. Suurtes mängudes asendamatu Frank Elegar on hädas achilleuse kõõluse traumaga. Mänguliselt on seni suur küsimärk olnud Reinar Hallik ja mine tea, mis Hallikust üldse saab. Vähemalt üks klubi võtaks ta Kalev/Cramolt koheselt ära ja paneks mängima. Cramole see variant aga ei sobi, sest siis muutuks kodune konkurent kurja kuulutavalt ohtlikuks.
Eesti meisterklubi lähinädalate võtmesõnaks saab olema rotatsioon. Saab näha, kuidas elavad Freimanise lisandumise üle Erik Keedus ja Kristjan Kitsing.

2. TYCO Rapla

Hooaja esimene kuu on olnud muljetavaldav. Vaid üks halb mängulõpp koduses liigas ei võimalda kasutada sõnapaari – täiuslik algus. Pean silmas kohtumist KK Pärnuga, mida Rapla dikteeris, kuid lõpuminutitel jäi võidust ilma. Samas on ette näidata lisaaja võidud Rakvere Tarva ning TTÜ üle, lõpusekundi kolmesega „karistati“ Leedus Kedainiai Nevežist. Ja loomulikult suur triumf Tartu Ülikool/Rocki vastu. Mida veel tahta klubilt, mis tegutseb 5000 elanikuga keskuses!
Nii Eesti liigas kui Balti liigas on Raplal tabelis vaid üks kaotus. Balti liigas jäädi pooliku koosseisuga alla Utena Juventusele, erinevate terviseprobleemide tõttu ei teinud kohtumises kaasa Martin Paasoja, Rait Keerles, Andre Pärn, Oliver Metsalu, Kristjan Voolaid. Vigastused ongi meeskonna suurim probleem. Koondise uksele koputav Paasoja läheb kuulu järgi lähiajal põlvelõikusele, mis tähendab mitme kuu pikkust pausi.
Rapla edu taga on kahtlemata head välismängijate valikud. Lätlane Kristers Zeidaks ja leedulane Ernestas Ežerskis sobivad peatreener Aivar Kuusmaa mängulise nägemusega suurepäraselt. Zeidaks pärjati ka Balti liiga oktoobri MVP auhinnaga.
Võrreldes varasemate hooaegadega on meeskonnas selgelt enam kogemust, ka selle arvelt on võetud nii mõnigi võit. Rohkem välismaalasi, rohkem „vanakesi“. 37-aastase Pärna kõrvale lisandus 33-aastane Keerles. Jokkerina on tagasi Janar Soo. Huvitav kooslus on saadud hästi mängima, kuid pika hooaja jooksul tagasilööke kindlasti tuleb. Tabeli teise koha hoidmine läheb Raplal arusaadavalt keeruliseks.

3. Rakvere Tarvas

Näidanud sarnaselt Raplaga sisu nii koduses liigas kui Balti liigas, kuid omavahelise mängu napp kaotus asetab nad pingereas sammu võrra tahapoole.
Tarva kõrge positsiooni tagasid võidud Tartu Ülikool/Rocki ning Moskva Dinamo üle, mille sepistamise juures oli väga oluline roll Brandis Raley-Rossil. Meeskonnaga liitus ameeriklane ametlikult 21. oktoobril ja see andis koheselt käiku juurde. Tema tasemes pole põhjust kahelda, ikkagi Kreeka kõrgliiga mees.
Kui kuskilt otsast üldse laguneb, siis korvi alt. Ainsaks puhtaks keskmängijaks Kaspars Cipruss ja temagi kipub vähe kiirema mängu jaoks juba aeglaseks jääma. See lõi hästi välja kohtumises Kalev/Cramoga. Kui elatakse pidevalt seljas ja joostakse tempokalt üles-alla, siis ei tule ilusaid numbreid kokku. Balti liigas on tema näitajad muidugi võimsad – 18,5 punkti ja 14 lauapalli, aga seda tuleb vaadata kontekstis, kus mänguaega on lätlasel kogunenud keskmiselt 37 minutit ja palle sokutab mugavalt pihku Eesti koondise mängujuht Sten-Timmu Sokk.
Huvitaval kombel pole seni saanud võimalust enda tõestamiseks mullune Eesti liiga edukaim eestlasest korvikütt Siim Laur. Istub pingi otsal, nagu naelutatult. Raley-Rossi tulekuga vist jääbki istuma.

4. Tartu Ülikool/Rock

Tartu meeskond alustas kodust liigat viimati nii ebaõnnestunult eelmisel sajandil. Seitsmest mängust kolm kaotust on paras õudusunenägu. Seepärast ka sedavõrd tagasihoidlik koht pingereas. Alles paremuselt neljas Eesti klubi…
Samas ei tasu kaotusi üle dramatiseerida. Eurohooaeg alles stardib ja eestikate kaotused ei pruugi pikas perspektiivis tähendada suurt midagi. Mäng lonkab, aga kas maandutakse ratastoolis või saadakse jalad alla, pole kaugeltki veel selge.
Teist hooaja algust järjest kummitavad tartlasi vigastused. Kõigepealt „legomehed“ Tanel Sokk ja Marek Doronin, siis Joosep Toome, Tanel Kurbas, Augustas Pečiukevičius. Nimekiri on selgelt liiga pikk. Seni pole selgeks saanud ka Karolis Petrukonise palkamise tagamaad. Leedulane on olnud kahvatu ja arvestades, et mullu lõigati pika ja aeglase mängija palkamisega näppu, tundub samalaadse mängija toomine kahtlane samm. Teisalt jäi kevadel eurosarja mängudes korvi all vajaka just korralikust „kehast“.
Koheselt algava eurohooajaga võib Rock positsioone jõuliselt parandama hakata. Me kõik, peale Mr. Alzheimeri ju mäletame, mis juhtus aasta tagasi.

5. Valga Maks&Moorits

Rocki järel võtab koha sisse teine Lõuna-Eesti sats Valga. Nad on kahel korral üle olnud TLÜ/Kalevist, Pärnu ning TTÜ-ga pole seni meistrisarjas või Balti liigas kohtunud.
Valga kasuks nimetatud neliku juures räägib ka asjaolu, et üheski seni peetud kohtumises pole nad totaalselt ära vajunud. Balti liigas kaotati küll võõrsil Jekabpilsile 65:86, kuid vahe kärises sisse alles neljandal veerandajal.
Satub Valga lätlastel ja Kristo Saagel olema hea viskepäev, siis pole võimatu „hammustada“ Raplat, Tarvast või Rocki. Täiesti kindel kohe. Kalev/Cramot ei julge siia patta panna. Maris Laksa hullud viskekontserdid tunduvad olevat sellest klassist meeskondade vastu minevik ja kui seda relva pole, siis Cramo on liiga kõva pähkel. Muidugi, kui mõlemad mängivad täisrivistuses.

6. TTÜ KK

Tudengite meeskond on mänginud oodatud tasemel. Meistriliigas võidud TLÜ/Kalevi ja Pärnu üle, Balti liigas alistati Panevežyse Lietkabelis. Rapla vastu koitis samuti võidupunkt, kuid normaalaja lõpus pandi tähtsad vabavisked mööda.
Saab olema huvitav näha, mida suudab meeskonnast välja pigistada uus/vana peatreener Heino Lill. Kas kunagise Kalevi igihaljad liikumised endiselt toidavad ja nendega võib jätkuvalt edu saavutada?
Päris valusa tagasilöögina andis vahetult enne hooaja algust Soome juurtega Kilian Cato jalaluumurd, kes aastaid omandanud korvpalliharidust USA-s Maine´i ülikoolis. Tema olemasolu lisanuks veelgi enam võimu ja üllatusmomenti.

7. KK Pärnu

Seni on märksõnaks ebastabiilsus, aga see on ka mõistetav. Uus juhendaja, uued põhijõud ja kõige klapitamine võtab aega. Kuigi Pärnu on suutnud üle mängida nii Rapla kui Tarvas, siis kõikuva mängupildi tõttu on nad käesolevas pingereas eelviimasel kohal.
Heiko Rannula ülendamine meeskonna etteotsa oli Mait Käbini poolt huvitav ja julge samm. Rannula on julgelt mängitanud ka verinoori mehi, mis Eesti korvpallile tervikuna teeb vaid head. Kas Pärnu selle arvelt ise midagi kaotab on raske öelda. Kevadel võib nii mõnestki noorest kõvasti abi olla.
Hea leid tundub olevat hiljuti lisandunud leedulane Rolandas Rutkauskas, kes koos Renato Lindmetsaga moodustab korvi all päris jõulise tandemi.

8. TLÜ/Kalev

Teinud meistriliiga klubidest kõige vaevalisema hooaja alguse. Suvel lahkunud mitmele põhitegijale pole väärilist asendust leitud ja välismaalastega on ka seni läinud üsna rappa. Aga valgus tunneli lõpust juba paistab. Hiljutine võit Balti liigas TTÜ üle annab lootust.
Meeskonna peatreenerist Tallinna abilinnapea ja Eesti Poksiliidu president Kalle Klandorf pole kunagi salanud, et mängitakse oma lõbuks ja kui mõni võit tuleb, siis on topelt hea meel. Üks linnuke on kirjas ja teine paistab kohe käeulatuses, sest ukse ees on mäng meistriliiga uustulnuka Audentese SG/Noortekoondisega. Tuleb ikka võit?