Olgu öeldud, et Raplast pärit mehena plaksutasin eile Saku Suurhallis kodukoha meeskonnale. Minu sees on vastakad tunded – mul on hea meel, et poolfinaalseeria esimene mäng oli nii meelelahutuslik ja pinget jätkus viimase viskeni. Mul on aga veidi piinlik, et pärast sellist komplekteerimistööd teinud Kalev/Cramo peab hooaja lõpus vaatama, kes suudaks palli korvi visata.

Keith McLeod, Tyshawn Abbott, Armands Škele, Gary Wilkinson – kõik mehed on tuttavad Saku Suurhalli platsiäärsetele toolidele. Meeskonna kaptenit, Wilkinsoni, võib vist nüüd nimetada meeskonna „kuuendaks meheks“, sest poole hooaja pealt just Raplast üle tulnud Indrek Kajupank hõivas eile koha avakoosseisus. Kuigi Wilkinsoni oleme harjunud korvi all nägema, siis eilses kohtumises vahetas ta tihti Kajupanki välja just "number kolme" positsiooni peal. McLeodi soovivad platsil näha kõik Kalev/Cramo vastased, sest tema kasutegur tundub platsil üsna väike.

Miks mängivad need välismängijad kehvemini kui hooaja alguses? Uutest meestest on positiivse mulje jätnud vaid Frank Elegar, kes on näiteks hetkel Rapla jaoks liiga kõva pähkel – korvi all (koos Bamba Falliga) klass kõrgemal ja seda, julgen arvata, tahaks ja peaks Kalev/Cramo treeneripink ootama oma mängijatelt igal positsioonil.

Lisaks NBA kogemusega mängijale (McLeodile) „nühivad pinki“ meie meisterklubis ka noored talendid Toomas Raadik ja Kristo Mangelsoo, kes saavad kahjuks mängupraktikat väga vähe, Raadik on varem Pärnus oma võimete kohta tormihoiatuse andnud. Varem oli Kalev/Cramos statisti rollis ka Martin Dorbek, kelle uskumatult võimas kaitsemäng just Rapla särgis valmistab pealinna klubile hetkel suurt peavalu.

Pall on neutraalsete korvpallisõprade õnneks ümmargune. Kui Rapla meeskonna 12-st mängijaks leiaksid Kalev/Cramo pingil koha mõni üksik, siis suudavad nad ometi mängida meisterklubi nagu võrdne võrdsega.

Kalev/Cramol on kaks varianti – palgata treener, kes paneb mehed mängima või palgata mehed, kellel on viitsimist Kalev/Cramot esindada, sest vahepeal tundub sellest puudust olevat. Kui meeskonna ambitsioon on Eestist väljaspool midagi saavutada, siis soovitan esimest.

Kalev/Cramo lõpetas VTB Ühisliiga alagrupi viimase kohaga, Balti liigas võideldi aga endile kaela pronksmedalid. Kui hooaeg lõpetatakse Eesti meistritiitliga, siis kas leitakse, et hooaeg oli õnnestunud?

Nagu Rapla peatreener Indrek Ruut ütles, siis teda ei huvita poolfinaalseerias mitte mängu tulemus vaid mängupilt. Seda peaks vaatama ka Kalev/Cramo, heitma pilgu oma koosseisu peale ja alles siis hooaja lõpus küsima, kas võib ikka hooajaga rahule jääda.

Juhtlõigu viimase lause asesõna tähistab just Kalev/Cramo mängijaid. Nad ei tundu üldse õnnelikud ega motiveeritud.