Turniiri käigus oli Kreeka teeninud palju kriitikat - ka siinses kommentaarirubriigis - tasemel mängijad olid nagu olemas, kuid ühtegi liidrit nende hulgast alagrupiturniiril ei kerkinud. Pole liidrit, pole ka mängu. Mälestusväärses Poolaga kohtumises haaras aga ohjad Kostas Sloukas, kes kogus selles mängus 26 punkti. Temast sai Kreeka päästeingel.

Sloukas oli veduri rollis ka Leedu alistamisel. Oli see siis tingitud tema jaoks õnnelikust Sinan Erdemi nime kadnva mängusaali positiivsest aurast või lihtsalt mehe enda heast tasemest. Igatahaes oli ülejäänud Kreeka koondislastel mees, kelle järgi joonduda. 21 punkti, kolmesed seitsmest viis... sellises mängus - see on suure mängija tunnus.

Alagrupiturniiriga võrreldes oli justkui ümbersündinud kogu Kreeka koondis. Ebaõnnestumistest tingitud frustratsiooni lollused olid asendunud maksimaalselt hea keskendumise ja oma mängu mängimisega. Leedu vastu peetud lahingus tuli selgelt välja, miks nii mõnelgi Kreeka koondise mängijal on kodus Euroliiga võitja karikas, mõnel isegi mitu.

Skoorilt ja mängupildilt oligi see Kreeka, mitte Leedu mäng. Leedu, kes tugineb tavaliselt uljale rünnkule, ei suutnud oma rütmi peale suruda. Eemalt visati, kuid tabavusprotsent oli nigel. Kui Kreeka pommitas 46-protsendilise tabavusega 11 kolmest, siis leedulased vastasid vaid kuue tabava kaugviskega ning nende protsent oli vaid 25.

Rünnakul suutsid mingil määral oma teha vaid NBA mehed Mindaugas Kuzminskas ja Jonas Valanciunas, kuid need olid pigem isiklikud õnnestumised, kui terve meeskonna hea töö. Turniiri käigus üha paremasse hoogu läinud ja kiitust teeninud Leedu vajus kaheksandikfinaalis tagasi taseme ja probleemide juurde, mis kummitasid neid turniiri avamängus Gruusiaga ning mis saatsid neid ka läbi kontrollmängude kadalipu. Ühel hetkel ei tule neil lihtsalt kusagilt korve, rünnak muutub nüriks, justkui poleks tegutsemiseks selget plaani ning ka kaistes ei saada hakkama.

Tõenäoliselt jäi see EM Leedu koondise peatreeneri Dainius Adomaitise jaoks selles rollis esimeseks ja viimaseks. Tõsi, tema valikust jäid vigastuste tõttu välja mõned olulised mängijad - Paulius Jankunas, Lukas Lekavicius - kuid päris tõele ei vasta ka see, et meeskond on erakordselt kogenematu. Kooseisus oli noori mehi, kuid meeskonna eeldatavad liidrid on aastaid karastunud igasugusel tasemel ning vähimagi kahtluseta oli Leedu langemine suur altminek. Draama, mida seal maal treenerile ei andestata.

Kaheksandikfinaalide teine üllatus oli Prantsusmaa allajäämine Saksamaale. Sarnaselt Leedule, peeti ka prantslasi EMi eel medalisoosikuks ning isegi nende jaoks kahvatu alagrupiturniiri taustal näis tõenäoline, et kõrgle tasemel pallurid mängivad Saksamaa üle suurema vaevata.

Kuid läks teisiti. Sakslastel leidus Dennis Schröderile väärt abimehi. Prantsusmaa vastu tõusis esile Daniel Theis, särtsakat korvpalli pakkus kogu meeskond. Prantsusmaa aga ei suutnudki sellel turniiril oma sära leida.