Eesti alistas MM-valiksarja eelviimases mängus Saku suurhalli peaaegu täismaja publiku ees Serbia 71:70. 2012. aastal, kui Serbia viimati siin käis, olid eestlaste võidunumbrid EM-valikmängus 88:81.

"Me pole tegelikult kunagi nende 12 mehega koos mänginud, mitte kordagi. See on midagi, kus Eestil oli meie ees eelis. Nad mängivad selle tiimiga enamus ajast, saavad selle koosseisuga harjutada, tunnevad teineteist. See ei ole sugugi väike eelis," rääkis Đorđević.

51-aastane serblane nimetas veel õnnefaktori: "Me oleks võinud ründelauda esimesel poolajal paremini kontrollida ning sealt suurema eelise saada (Eesti noppis 13 ründelauda, Serbia 9 - toim). Eriti oluline oli üks lauapall, mis kukkus Eestile pärast mööda visatud kolmest. Korvpallis on vahel asjad õnnes kinni."
Me tulime siia mängima südamega, aga südamest ilmselget sellistes mängudes ei piisa.

Đorđevići tunnustas ka Eesti meeskonda: "See oli raske kaotus. Me tulime siia mängima südamega, aga südamest ilmselget sellistes mängudes ei piisa. Pean õnnitlema võitjameeskonda, sest nad tegid tõesti väga hea mängu, tabasid neljandal veerandil mõned tähtsad kolmesed pick-and-pop mängust, mille kaitsmisega meie pikad hakkama ei saanud. Meie pikkade tegevus kolmesekundialas oleks võinud olla üks võtmekohti, aga meil oli [Miroslav] Raduljica vigade pahuksis, mistõttu me ei saanud teda enamus ajast kasutada."

"Võinuksime vabavisetega mängu viigistada ja lisaajale viia, mida me oleksime minu arvates väärinud. Kiirustasime pisut suurte kolmestega, nagu oleks need olnud väärt viis punkti. Selliseid asju teevad tavaliselt meeskonnad, kes on närvis ja ärevil ja loodavad seeläbi võita," lisas Đorđević.