VIDEO: Reeglitäpsustus toob uuest hooajast korvpalli rohkem pealtpanekuid

Viimastel aastatel on võistkonnad kasutanud järjest enam võimaluse korral kiirrünnaku takistamiseks vea tegemist. Olukord jõudis sinnani, kus kaitse puudutas kergelt ründemängijat ning tõstis kohe vea märgiks käe. Selle tegevusega kannatas mängu ilu ja me nägime vähem kiirrünnakute lahendusi, pealtpanekuid jne. Selle olukorra muutmiseks hakkas FIBA kasutama suvel rohkem RSBQ printsiipi, mis on varem olnud kasutusel juba edu/ebaedu terminina ning mida on nüüd veidi täiendatud.

RSBQ on lühend ingliskeelsetest sõnadest rütm, kiirus, tasakaal, kiirendus. RSBQ printsiip tähendab, et kui üks eelpool loetletud neljast elemendist ei ole ründajal (põrgatusel/söödul/liikumisel) häiritud kaitse kontakti tulemusena ning ta saab häirimata edasi mängida, siis kohtunik peaks kontakti ignorerima (mitte vilistama) ning laskma mängul jätkuda.

Kui kaitsemängija teeb tugeva kontakti, ei ürita mängida palli või korvpallile mitte kohase vea, siis kohtunik peaks vilistama ebasportliku vea.

Tegemist ei ole iseenesest uue reegli või tõlgendusega, vaid suunitlusega, mille eesmärgiks on puhastada mängu ning pakkuda pealvaatajatele paremaid emotsioone.

Kuidas peaks kohtunik kiirrünnaku olukorda hindama:

Ründemängija on liikumises ja kaitsemängija mängib kaitset → tavaline kontakt → ründemängija jätkab häirimatult oma tegevust (RSBQ) → kohtunik ei vilista ja mäng jätkub.

Ründemängija on liikumises ja kaitsemängija mängib kaitset → tavaline kontakt → ründemängija ei saa jätkata häirimatult oma tegevust (RSBQ) → kohtunik vilistab vea.

Ründemängija on liikumises ja kaitsemängija mängib kaitset → tugev/korvpallile mitteomane kontakt → ründemängija ei saa jätkata häirimatult oma tegevust → kohtunik vilistab ebasportliku vea.

Selles olukorras on võimalusel ka mitte vilistada, kuid, kui ta otsustab vilistada, siis on see ebasportlik viga, kuna kaitse jookseb külje pealt ja tal ei ole mingit võimalust palli mängida.

RSBQ printsiip annab kohtunikele nüüd rohkem vabadust ja vastutust konkreetse olukorra hindamiseks, kus kohtunik peab lähtuma mängule kõige vajalikumast variandist. Oluline on, et mäng muutuks dünaamilisemaks ning kindlasti ei tohi kohtunik lubada mängul jõhkraks muutuda.