Värskes Basketballis: Maik-Kalev Kotsar – noor, kes Audentesesse sai teisel katsel
Maik-Kalev Kotsar (19 a-211 cm) ühines uueks hooajaks Lõuna-Carolina ülikooliga. Seega on meil NCAA-s nüüd kõrgemas seltskonnas lisaks Rauno Nurgerile ja Kadri-Ann Lassile veel üks tegija. Lass muuseas oli Audentese SG-s Kotsari pinginaaber ja räägib oma sõbrast ka ajakirjas.
(Väljavõtteid intervjuu teisest poolest. Loo tegi Andri Zee.)
Kuidas asi algas?
Algas kõik tänu isale (Maiki isa on esiliiga korvpallur Egon Kotsar – toim). Kuna tema mängis kossu, sain korvpallipisiku külge ja õige väiksena läksin trenni: korvpalliga alustasin juba viie-kuueaastaselt Audentese spordiklubis ja treener oli Alar Varrak.
Kas olid kohe teistest pikem?
Ei, esiteks alustasin trenne endast kolm aastat vanemate rühmas, kus olin kõige väiksem. Kui hiljem omavanustega liitusin, olin keskmik.
Kui läksin Audentese Spordigümnaasiumisse 9. klassi, sai esimestel päevadel mu pikkuseks mõõdetud 177 cm. Kui 10. klassi alguses suutsin jala kipsi kukkuda, hakkas peamine kasvuspurt pihta. Kui kipsi kukkudes olin umbes 180 cm, siis täpselt aasta pärast seda oli pikkust juba 196 cm. Ja sellest saati on vaikselt muudkui pikkust juurde visanud.
Mis positsioone noorteklassides kõige rohkem mängisid?
Eks alustasin ikka mängujuhina, kuna pikkust polnud just ülearu palju. Seda positsiooni nautisingi kõige enam ja tahaks isegi nüüd mängida. Selle juurde jäin päris pikalt.
Kui kasvu hakkas tulema, liikusin number kolme peale, mida mängin võimaluse korral ka praegu. Hetkel pannakse mind mängima pigem nelja peale, kuid eelistan mängida ikkagi rohkem väljas kui sees – ja võimaluse korral üritan kindlasti võidelda ennast väikese ääre koha peale – n-ö point forward’i koha peale. Kuigi lõpuks mängin muidugi ikkagi seal, kus meeskonnale on kõige kasulikum.
Olen kuulnud, et sind ei võetudki algul Audentesesse vastu.
Nii oli. Aga vanemad ei leppinud selle eitava vastusega ja ajasid jonni edasi, nii et sain lõpuks poolstipi peale, 9. ja 10. klassi olin seal niiviisi. Samas pole põhjust Audentest süüdistada – olin 177 cm pikk. Arusaadav, et lühikest venda, kellel pole isegi tagamängijaoskused kõige paremad, ei võeta. Nii et mingit okast hinges pole. Kui ma poleks niimoodi pikkust visanud, nagu juhtus, poleks ma praegu ka USAs.
