Kasemägi on juba üle elanud ka ühe skandaalikese, kui pärast negatiivseid emotsioone pakkunud ülikoolihooaega USAs tegi ta korvpallimängus pausi ja oli oht, et andekas keskmängija jääbki Eesti korvpalli jaoks edaspidi kadunuks. Kõigest sellest ja teistestki teemadest nõustus Trine rääkima ajakirjale Basketball detsembri alguses antud intervjuus.

„Mul oli pakkumisi üle kogu USA ja need kõik olid I divisjoni koolid. Ka Kati Rausberg näitas oma treenerile Eckerdi kolledžis ühe minu mängu videot ja jäin silma. Mul jäid lõpuks kaalukausile Eckerd ja teisena Arkansase ülikool, kus käisid mõned Eesti kergejõustiklased. Aga suured koolid hirmutasid mind ja ma ei teadnud, kas suudan seal ellu jääda,“ meenutas Kasemägi kooli valimise protsessi, mis lõpuks päädis siirdumisega II divisjonis mängivasse Eckerdi kolledžisse.

„Ma ei kahetse, et läksin USAsse, sest see oli omaette kogemus, aga oleksin arvatavasti pidanud kauem kooli valima ja endale selleks veidi rohkem aega andma. Samas, sealsetelt treeneritelt tuli ka pidev surve, et nad tahavad teada minu otsust, ja mul tekkis seepeale tunne, et kui ma kohe ei ütle, siis ma ei pääsegi kuhugi. Tegelikult oleks mul olnud rohkem mõjuvõimu endale aega juurde küsida ja rahulikult seda asja võtta,“ vihjas Kasemägi, et ilmselt ei pannud ta ülikooli valimisega täppi.

„Mulle ei sobinud ka treeningurütm – need hommikused kella viiesed jooksutrennid ja selle tõttu magamata nädalad. Mul tekkisid ärevushäired ja eri probleemid, mida ma polnud kunagi varem kogenud. /-/ Reaalselt viskasingi pärast viimast mängu kõik oma korvpalliasjad ära. Mul oli tunne, et ma ei taha enam kunagi palli kätte võtta. See ei olnud kindlasti õige emotsioon, millega edasi USAsse jääda,“ avaldas Kasemägi.

Aga täna, after all?

Üheks Trine suureks plussiks keskmängijana on hea viskekäsi, mis lubab tal mängus vastaseid ka kolmesejoone tagant nõelata. „Olen alati visanud, kuid ma lihtsalt ei küta kaugelt mängus kümme korda peale. Mul on teatud kohad, mille puhul on treeneriga kokku lepitud, et võin sealt visata. USAs kasutas treener seda eriti palju ära, sest seal tahtsid pikad väga palju korvi alla kokku tõmmata.“

Suurimaks miinuseks on neiul enda sõnul individuaalne kaitsemäng ja seda just lühemate mängijate vastu. „Ma üritan, sest kaitsemäng on 80% tahtmises kinni ning kui väga tahta, siis saab kõigi vastu hakkama.“

Jaanus Levkoi lootis, et Trinest kasvab tippmängija

„Kui ta oli veel noorteklassimängija, kujutasin ette, et temast võib tulla rahvusvahelise klassi mängija, kes võib päris kaugele jõuda. Nüüd olen oma seisukohta muutnud, sest tal on väärtushinnangud muutunud. Tema põhiväärtused on õppimine ja elukutse omandamine ning seejärel alles tuleb korvpall. Ta on aus ja siiras mängija – kui ütleb, siis teeb, kui jõuab, siis teeb.

Tema roll ja mänguline osa on olnud selline, et teda on suunatud selg korvi poole mängima ja ma ei häbene öelda, et olen samuti teda palju selles vallas õpetanud. Hetkel on ta ainuke, kes liigitub Eesti naistest selliseks puhtaks keskmängijaks,“ sõnas Jaanus Levkoi.

Janne Rits kiidab Trine liidriomadusi ja tarkust

„Ta on tegelikult veel väga noor, kuid nõuan tema käest asju nagu vanema mängija käest. Kõige rohkem tuleks tegeleda üldfüüsilise poolega. Tal on väga head tsentri oskused, kuid oma pikkuse juures peaks ta rohkem tegelema ka oma oskustega number nelja positsioonil,“ sõnas Janne Rits.