Kange tahtmine oli ajakirja peatoimetajal panna kaanele Aare Halliko nime alla ladinakeelne väljend terminalis. See ühelt poolt oleks iseloomustanud seda, kus Aare veedab oma elust „kõige suurema osa“ ajast; teisalt tähendab terminalis ladina keeles lahkumist. Sest ongi ta ju koguaeg kuhugi minemas, lahkumas. Siiski sai kaanele midagi muud kirjutatud, johtuvalt visuaalist.

Loomulikult keskendub Alvar Tiisleri tehtud intervjuu suures osas sellele, kuidas Aarel Euroopas läheb, kuidas ta niikaugele jõudis ja milliseid põnevaid seiku on ta teekonnal kohtunike hierarhia tippu läbi elanud. Siinkohal katkend intervjuust.

Milline oli su esimene FIBA määramine ja milline oli rahvusvaheline debüüt?

Aasta siis oli 1999, olin just oktoobrikuus 25 saanud. See oli kaugel Venemaal, Mineralnõje Vodõs. See klubi on välja arendatud nüüdseks Lokomotiv-Kubaniks. Toona oli mul küll selline mõte, et saadetakse noor mees kaugele Venemaale ja kui tuleb tagasi, on hästi. Kui ei tule, pole ka midagi. Aga sain hakkama. Esimene paarimees oli mul bulgaarlane Borislav Peltekov, kes oli ka just FIBA kategooria saanud. Kohalik meeskond mängis seal soomlastega ja võitis nelja punktiga. Mängiti pisut vanemas spordihallis, publikut suurt sisse ei mahtunud.

Oli väike värin ka?

Ei mäleta, et oleks olnud. Ma ei ole kunagi ühtegi mängu põdenud, et esimene suur mäng. Eesmärk oli minna kohale ja asi ära teha. Sain vist hakkama, sest tulid uued määramised.
Aare pole elanud ainult Eestis. Üks lühike repliik tema Hispaania-perioodist: „Hispaanias elades vilistasin Badalona Joventuti mängu, kus Ricky Rubio tegi ühe esimestest mängudest rahvusvahelistes sarjades.“ (See oli Rubio teine mäng FIBA EuroCupil 15aastasena 29. novembril 2005 – autor).

Ajakiri Basketball (veebruar, nr 110) jõuab postkasti ja müügilettidele loodetavasti reedel 12. veebruaril. Hind endiselt uskumatult madal – 2,24! Telli parem aastaks (tellimine.ee), siis ei jää ilma, sest mõneski müügipuntkis sai „kaup“ esimese numbri puhul otsa.