Uues Basketballis: Füsiod räägivad Eesti korvpallikoondisest otsekoheselt
Siinkohal on paslik uurida süvitsi, kuidas see hea vorm saavutati ja kui oluline on korvpallis mängija füüsiline võimekus. Teemat aitasid värrskes Basketallis avada üks peamine koondislaste hea vormi arhitekt Priit Lehismets ja Audenteses meie järgmise generatsiooni korvpallurite füüsilise ettevalmistuse eest vastutav Elo Heinaste.
EM-valiksarjas tubli esituse teinud korvpallikoondise kasuks rääkis tänavu see, et mitme vanema generatsiooni mängija puudumisel sai Lehismets füüsilise ettevalmistuse läbi viia täpselt nii, nagu ta seda plaanis: „Koondis oli noorem. Polnud Kangurit, polnud Taltsi ehk neid vanemaid mängijaid, kes paratamatult võtavad kuskilt hoogu maha. Noored panid jõhkralt vunki juurde. Kõik, mis tahtsin teha, sai sel aastal ka tehtud. Kui Sokk (peatreener Tiit Sokk - toim.) andis mulle tänavu enne saalitrenni ÜKE harjutuste jaoks 45–50 minutit, siis enne Riia EMi pidin ma saalidrillid ära tegema 20 minutiga, et lihtsalt mehi mitte ära lõhkuda.“
Elo Heinaste sõnul on noorte mängijate tase Eestis nii erinev. „Teatud poisid suudavad teha jõusaalis baasharjutusi, aga osad on alles tasemel, kus neil puudub kükitehnika ja isegi oma keharaskusega kükki on keeruline teha. Sel puhul ei saagi me rääkida mingist spetsiaaltreeningust, vaid tuleb proovida see grupi keskmine lõpuks paika saada.
Paljudel meie noortel on kõige lihtsamad baasoskused puudu. Räägime sellest, et meil on poisid, kes ei oska 10. klassis paigalt kaugust hüpata. Üheks probleemide põhjuseks on liiga varajane spetsialiseerumine.“
Kalev/Cramos läbi aastate mänginud ameeriklaste füüsilise vormi kohta ütles Lehismets: „Ma ei tea, kuidas NBAs on, aga need, kes meil käivad, on ikka räiged kaerad. Alguses on jutu järgi jube kõvad trennimehed, aga siis ühel hetkel ütlevad, et see pole normaalne, kui palju te Eestis trenni teete. Igal aastal on sama jutt. Väliselt näed küll, et nad on lihaselised ja vormis, kuid musta inimese anatoomia on natuke teistsugune kui valge oma.“
Heinaste sõnul ei pea paika see tavapärane nägemus, et füüsilise ettevalmistuse peamine ülesanne on saada mängijad tugevaks ja kiireks, vaid kõige olulisem on vähendada korvpallurite vigastusriski.
„Kui mängija on 70% ajast vigastatud, on see mees täitsa kasutu. Korvpall on oma olemuselt nii keeruline ning seal tuleb suuta joosta igas suunas, pidurdada, kõrgele hüpata ja ka turvaliselt maanduda. Selleks kõigeks ongi vaja mängijad ette valmistada. Mõni korvpallur võib küll jõusaalis kaaslastest 30 kilo rohkem suruda, kuid temaga tuleb pidevalt teha tööd, et ta oskaks selle jõu korvpalliväljakul kiirusesse suunata."
