Üllar Kerde: peatreeneriamet on enesetapp!
Saan uue dressi ja ketsid! (naer telefonitorus — toim). Minu jaoks ei tulnud see otsus kergelt.
•• Veel kolm nädalat tagasi ütlesid kindlalt, et ei taha jätkata tööd koondise juures, vaid soovid suvel keskenduda Tartu Rocki treeningutele. Millega korvpalliliidu president Peep Aaviksoo sinu meelt muutis?
Arutasime temaga korvpalli arendamist laiemalt. Mõtlesin ka ise paljude asjade üle sügavalt järele. Eks see üks enesetapp ole!
•• Samas on ju loomulik, et ühe Eesti parema klubi peatreener juhendab ka koondist. Mida kostad?
Eesti meistriks tuli Rock eelmisel hooajal, sel aastal oleme teisel kohal ja play-off on ees. Mind häirib, kui inimesed räägivad, aga ei julge võtta vastutust. 1999. aastal olin ka rääkija. Siis öeldi mulle: “Võta ise koondise juhendamine.”
•• Toona said väärt kogemuse, viisid koondise 2001. aasta EM-i finaalturniirile. Kui palju see kogemus aitab?
Koondisse on vaja saada liidrid, tuumikmängijad. Olen juba osaga neist rääkinud. Lähipäevadel räägin ka teistega. Kogu paremik peab olema sajaprotsendiliselt kohal. Müürsepp, Tein, Kullamäe, Kangur, Kriisa, Kikerpill, Talts, Doronin. Need, kes kogu aeg on mänginud.
•• Keda kutsud abilisteks?
Kindlasti Indrek Visnapuu (Rocki abitreener — toim). Samal ajal on ta ka U20 koondise treener, püüame need ametid ühildada. Teiste võimalike abilistega tahan veel vestelda. Näiteks füsioterapeut Peeter Nigolist on olnud Rockis palju abi. (Pressiteates ütles Kerde, et tahab arutada ka koostööd koondise eelmise peatreener Tiit Sokuga — toim).
•• 2001. aastal koondise peatreeneri ametit maha pannes olid korvpalliliidu juhtkonna suhtes üsna sapine. Kuidas Aaviksooga üksmeele leidsite?
Lisandunud on elukogemust, ikka on võimalik kompromisse leida. Mõistame ühtmoodi, et kõigi vanuseklasside koondiste juhendamisel on vaja ühendavat mõtteviisi. Peame andma noorematele treeneritele võimalusi end koolitada.
•• Sügisel peab koondis 2009. aasta EM-i valikmänge Läti, Makedoonia ja Portugaliga. Mis eesmärgi seate?
