Tiit Sokk: Liidu meistrid saaks praeguse koondise käest korraliku keretäie
Eesti korvpallikoondise peatreeneri, olümpiavõitja Tiit Soku arvates on tänavu suvel korvpallisõpru rõõmustanud rahvusmeeskond kõigi aegade tugevaim. Sokk üritab esialgu küll võrdlusest kõrvale hoiduda, sest sedalaadi kõrvutamised talle lihtsalt ei meeldi, kuid lõpuks ta avaneb. „1991. aasta Liidu meistrid saaks praeguse koondise käest korralikult sugeda, pole küsimustki.“ Muide, ka Sokk ise mängis Liidu meistriks tulnud meeskonnas.
„Oli aeg kui korvpalli mängisid Euroopas vaid Itaalia, Hispaania, Nõukogude Liit ja Jugoslaavia. Rohkem tasemel meeskondi polnud. Aasta võis olla 1977 kui Eesti tagus igast asendist Soomet, kes oli toona Euroopa kuues. Nüüd on Jugoslaavia ja Nõukogude Liit ammu lagunenud, igal pool mängitakse kõrgel tasemel. Rahad, mida korvpalli ja sporti mujal pannakse on uskumatult suured, kogu taust on väga palju muutunud. Meil öeldakse vaid, et pange samamoodi edasi. Tehke, küll tuleb. Ükskõik, millise ajastu koondis läheks praeguse koondisega kokku, siis nad saaks kõik klobida. Füüsiline ettevalmistus on hoopis teine. Vanad videod ei kõlba tegelikult vaadatagi. Kuskil keefiri kõrval võib neid omavahel arutada, aga noortele enam näidata ei tasu. Jätame selle jutu, et oh meie ajal. Meie ajal ei olnud korvpall kaugeltki see, mis praegu,“ on Sokk resoluutne.
„Suvine EM-valiktsükkel andis mitmele korvpalli suurriigile taas signaali, et me oleme olemas. Eestis on mängijaid, kes pole üldse halva tasemega. Esimest korda pärast 2005. aastast kui asusin koondist juhendama, küsis minu käest intervjuud FIBA Euroopa. Ka see on märk, et midagi me selle valiksarjaga muutsime. Meie vastu on tähelepanu tärganud.“
Samas on edu või ebaedu, tugevus või nõrkus suhteline mõiste. Koondis tegi küll suurepäraseid mänge, kohati lausa vaimustas publikut, kuid Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile ikkagi ei pääsenud. Soome, Rootsi ja Läti on samas EM-finaalturniiril esindatud. Tiit Sokk on arvamusel, et väga palju tähendas loosiõnn ja alagruppide komplekteeritus.
„Tuleks ikka vaadata küll, kes kellega alagrupis mängis. Tänu tulekule B-divisjonist saime me väga paha asetuse. Ise oleme selles muidugi süüdi. Osades alagruppides olnuks kõik sellised vastased, kus kodus pidanuks võtma kohustusliku võidu. Näiteks alagrupp Soome, Belgia, Poola, Šveits, Albaania. Üldist pilti vaadates oli see võib-olla isegi parem, et me nii kõvade vastu mängisime. Informatsioon läks meist ehk vähe laiemalt liikvele, kui oleks Soome ja Rootsiga pusinud.“
Kas Sokk koondisega tööd jätkab ei osanud ta öelda. Leping kestab küll veel järgmise sügiseni, kuid korvpalliliidus on tulemas muutused ja võimalik, et see tähendab muutusi ka koondise peatreeneri osas. Aga Sokk sellepärast ei põe, võib-olla oleks isegi hea praegu lõpetada.
„Ma tegin pärast Serbia ja Ivkovici alistamist kohe nalja, et nüüd võib treeneriameti nurka visata. Olgem ausad, suht keeruline üritus oli. Mäng kukkus välja omaette klassist. Tõesti, kõik oli super! Paberi peal mul ei ole veel koondisega kõik läbi. Ametlik leping kestab järgmise sügiseni. Korvpalliliidus on tulemas suuremad muutused, las need saavad tehtud, siis vaatame asjad üle. Muutused võivad mängida suurt rolli, kas ma jätkan või mitte.“
