„Ma pole kunagi varem korvpallimängul pealtvaatajana tigedaks läinud, aga eile läksin,“ lausus Salumets. „Mulle sai juba üsna mängu alguses selgeks, et midagi head ei tule. Vaatasin korvpallureid ja väljakul toimuvat.“

2015. aasta EM-valikturniiri kahe kaotusega alustanud Eesti koondislaste hetkevõimeid hinnates leidis Salumets, et nende füüsis ei luba kogu mängu täisjõuga pingutada.

„Nad pole selleks valmis,“ lausus Salumets. „Juba esimesel poolajal hoidsid nad energiat. See tulenes enesealalhoiuinstinktist, sest nad ei olnud oma jõuvarus kindlad. Portugallased panid aga esimesest minutist alates täisjõuga ja said kindluse. Kehaline ettevalmistus on kogu meie korvpalli probleem – noorteklassist kuni täismeesteni.“

Kui Salumets sai 1985. aasta sügisel NSV Liidu meistrivõistluste esiliigasse kuulunud Tallinna Kalevi peatreeneriks, mõistis ta koos abitreener Riho Soonikuga peagi, miks hoolealuste mäng teisel poolajal laguneb – neil lõppes võhm ja jõud. Jooksuga parandasid kalevlased oma aeroobset töövõimet ja jõusaalis suurendasid lihasjõudu. Kaks aastat hiljem võitis Kalev esiliiga paljuski tänu vastupidavusele. Kehaline ettevalmistus oli üks meeskonna nurgakive ka 1991. aastal NSV Liidu meistriks tulles.