“Pelgalt erasektori najal, nagu praegu Eestis, pole võimalik suurt kala püüda,” sõnas Aaviksoo Postimehele antud intervjuus. “Läti ja Leedu omavalitsused on aru saanud, et pallimänguklubid vajavad nende tuge. Lihtne on toetada nelja suusatajat või kolme kergejõustiklast, kuid võistkonnaalade eelarved on suuremad. Näiteks Riia BK-le lubas linnavalitsus järgmiseks hooajaks seitse miljonit krooni.”

Kesiste Balti liiga tulemuste taustal näeb Aaviksoo kõige suurema probleemina Eesti klubides tehtava töö mittevastavust rahvusvahelistele tasemele. “Pole ju normaalne, et linnaosavanem on hobikorras meistriliiga meeskonna peatreener.”

Alaliidu president suhtus väga negatiivselt ideesse hakata Balti liiga asemel mängima hoopis Rootsi ja Soome klubidega, kelle tase on Eesti meeskondadega võrdne. “Me ei tohiks mitte mingil juhul sellisele tasemele laskuda. Tundub, et heaolu on Eestis niivõrd suur, et noored leiavad väljastpoolt sporti suurema väljundi elus läbi lüüa.”

Balti liiga uue hooaja lõplik süsteem pannakse paika 10. mail. Hetkeseisuga osaleb turniiril 14 klubi, neist 2 Eestist.