Lipso võitis Nõukogude Liidu koondisega hõbemedali 1964. aasta Tokyo olümpialt ja pronksmedali 1968. aasta Mexico olümpialt. Maailmameistrivõistlustelt võitis Lipso kuldmedali (1967) ja pronksi (1970). Aastatel 1963, 1965 ja 1967 tuli ta Euroopa meistriks.

Klubikarjääri jooksul tuli Lipso aastatel 1963 ja 1968 AKSK koosseisus Eu­roo­pa klu­bi­de ka­ri­kavõitjaks. Lisaks on Lipso kuue­kord­ne Nõukogude Lii­du meis­ter (1962-1966 ja 1969) ja viie­kord­ne Eesti meis­ter.

Täna pilve pealt Jaagule ülevalt alla vaatav Riia ASKi, AKSK ja Nõukogude Liidu koondise legendaarne peatreener Aleksandr Gomelski on öelnud Lipso kohta: "Kerge, elegantne tsenter, suurepärase haakviskega, hea kiirusega, mitmekülgne rünnakul, hea kaitses. Teda iseloomustas eriline plastika, liigutuste ilu. Pikk, sinisilmne blondiin, ilus nii mängu poolest kui mehena. Tema mängu tuldi vaatama, nähtavasti tõmbas pealtvaatajaid tema veetlus. Oma elegantsuse juures oskas ka tõugelda, töötada küünarnukkidega. Üks kõige väärikamaid AKSK, NSVLiidu ja Euroopa mängijaid 1960-ndatel aastatel."

Jaak Lipso silmaring oli ja on palju laiem kui korvpall. Lisaks sellele, et ta tegi omal ajal edukalt kergejõustikku (Reet Kudu ütles, et unusta see korvpall ja medalid, kümnevõistluses ma teen sinust olümpiavõitja), oli ta väga hea ujuja, ratsutas korralikult ja mängis suurepäraselt tennist (medaleid Eesti esivõistlustelt).

Kõik, kes soovivad Jaak Lipsot õnnitleda, saavad seda teha järgmisel esmaspäeval Kalevi Spordihallis orienteeruvalt kell 18.15 ehk veerand tundi enne Kalev/Cramo ja TTÜ kolmandat Alexela KMLi veerandfinaalmängu.