NUMBRID NÄITAVAD: korvpallikoondise võidud võõrsil on viimasel kümnendil olnud harvad rõõmupäevad

Korvpallikoondise peatreener Tiit Sokk on jõudnud nimetada laupäevast edu Iisraelis üheks "meie parimaks võiduks võõrsil". Ajalugu ütleb, et tal on vägagi õigus - Eesti koondise välisvõidud on viimasel kümnendil olnud üldse harvad, eriti veel Iisraeli tasemel meeskondade üle.

Soku enda koondise peatreeneri karjääri jooksul oli Iisraelis saadu kolmas võit üheksas võõrsil peetud kohtumises - esimene tuli 2007. aasta augustis Rootsi üle, teine mullu B-divisjoni kohtumises autsaider Luksemburgi üle.

Kokku oli Eesti koondis enne edu Iisraelis ja pärast 2001. aasta EM-finaalturniiri 24 välismängust võitnud vaid neli. Lisaks kahele Soku käe all saadud võidule alistati 2003. aasta jaanuaris Heino Endeni juhendamisel Läti, 2008. aasta septembris alustati EM-valikturniiri Üllar Kerde käe all võiduga Portugalis, millele, tõsi, järgnes madalamasse divisjoni kukkumisega päädinud nukker seeria.

Seevastu 2001. aasta finaalturniirile eelnev Eesti koondise statistika on välisvõitude osas oluliselt helgem - aastatel 1993-2000 kogus Eesti koondis Euroopa meistrivõistluste mängudes võõrsil 21 kohtumisest 10 võitu ja 11 kaotust.

Seejuures oli 2001. aasta valikturniiril välismängude saldo positiivne, viiest mängust kolm võitu, kui "väljas" saadi jagu Austriast, Valgevenest ja Tšehhimaast.

Eesti korvpalli jaoks ajaloolisel 1993. aastal võideti esmalt lisavalikturniiril Wroclawis teiste seas võõrustaja Poolat, finaalturniiril saadi ajalooline võit korraldajamaa ning hilisema meistri Saksamaa üle.