Pääsetee on, aga väga habras.

Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni kukkumisest saame aidata ennast eelkõige ise, kuid sellest ei pruugi piisata. Kuna Eesti koondise korvide vahe on esimese nelja mänguga - 40, siis korvide vahega plusspoolele jõudmiseks peaksime järele jäänud kahes kodumängus hirmsat moodi tümitama Ukrainat ja Ungarit. Arvestades senist asjade kulgu, tundub asi ebareaalne.

Seega oleks vaja kellegi abi. Vabadusristi tellimine Tšehhi klaasimeistritelt mängib trumbid justkui iseenesest meile kätte. Piisab kui Tšehhi alistaks esmaspäeval võõrsil Ungari ja meie suudame samal ajal kodus võita vähemalt 8 punktiga Ukrainat, oleks asjade seis kohe palju roosilisem. Siis otsustaks jäämise või mitte jäämise viimane kodumäng Ungariga, mis tuleks lihtsalt võita.

Kui arvestada, et Vabadusristi hankega oli otseselt seotud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja tema vend Peep Aaviksoo on Korvpalliliidu president, annaks ehk kokku leppida mõni vajalik kõne. Naljaga pooleks võime tšehhidele Ungari alistamise eest andeks anda järgmised neli roosaks tõmbuvat plaati.

Samas ei maksa B-divisjoni kukkumist üle dramatiseerida ning sõimata mängijaid, et nad on jobud ja saamatud. Päris mitmel pallimängualal oleksimegi B-divisjonis kui vaid Euroopa meistrivõistluste valiksüsteem sarnane oleks. Seega oleme valmis halvimaks, aga loodame ikkagi parimat.