Kerdu Arbet-Lenear: jätke naistele naiselikkus, ka spordis!
Mõned päevad tagasi avaldas Anna-Maria Penu Delfis arvamusartikli (Ära roni seelikuga puu otsa!) naiste diskrimineerimisest, mille aluseks olid korvpallivormid ning FIBA otsus nõuda järgmisel hooajal klubidelt naiselike vormide kasutamist Euroopa tippsarjades.
Penu jõudis antud faktist teha väga kaugeleulatuvad järeldused soorollidest naiste diskrimineerimiseni. Soovimata laskuda vaidlusesse artikli üpris ühiskonnakriitiliste järelduste üle, sooviks siiski paari sõnaga kommenteerida artikli alust ja pean tähtsaks selgitamaks nende arvamust, kelle kohta see otsus käis ehk tänaste naiskorvpallurite mõtteid ja kogemusi.
FIBA otsus naiselikumad korvpallivormid kasutusele võtta on igati positiivne naiskorvpallurite seisukohalt. Praegu kasutusel olevad vormid on spordirõivaste tootjate poolt disainitud meestele ja seega naiste seljas väga kohmakad ning suured. Esimene probleem on puhtalt sportlik - antud vormid pärsivad sportlikku tulemust. Hoolimata väiksematest numbritest, mida naised kannavad on vormide lõiked ikkagi arvestatud meesportlastele ning takistavad mängijate liikumist ning mugavust. Kui Anna-Maria Penu oleks regulaarne naiste korvpalli jälgija siis ta teaks, et paljud mängijad on proovinud leida lahendust probleemile keerates püksi vöö osa kahekordselt, et sääre osa oleks lühem, sõlmides kinni õlapaelad, et särk oleks kehale lähemal ning kataks kinni kaenlaaugud, ja peites särgi teatud osi spordipesu alla, et vähendada särgi liikumist mängu ajal jne.
Teine probleem on visuaalne - meestele disainitud vormid on tavapärasemast suuremate kaela ja kaenlaaluste avadega, mistõttu mitmed mängijad tunnevad sellist vormi kandes ebamugavust. Kolmas küsimus on puhtalt emotsionaalne, mille osas ilmselt paljude arvamused lahknevad - vormide väljanägemine. Sõltumata soorollidest või ilust vaatajate silmis, soovivad enamus naissportlasi ka oma lemmikalaga tegeledes naiselikud välja näha ja siinkohal pole jutt mitte seksikusest. Meeste sport on pea kõikidel aladel kõrgematasemelisem kui naiste oma ja ka korvpallis hüppavad mehed kõrgemale, jooksevad kiiremini, on jõulisemad jne. Sellest hoolimata pole naiskorvpallurite eesmärk mängida seda mängu nii nagu mehed teevad ja seda mängides näha välja nagu mehed näevad. Naiste korvpall on oma nüanssidega mäng, kus jõulisust asendatakse kirglikkuse ja võitluslikkusega, kiirust ja kõrgust asendatakse kavaluse ja kombinatsioonidega jne. Samuti soovitakse seda teha neile sobivates vormirõivastes, mis toetavad sportlikku sooritust ning mida kandes ei pea muretsema tahtmatute ebasündsate paljastuste pärast.
Nii mugavuse kui visuaalsuse pärast, oleme päri FIBAga muuta naiste võistlusvormid naiselikumaks. Mitmetes klubides nii Eestis kui väljaspool on juba kasutusel naistele disainitud mudeleid. Lisaks traditisoonilisele vormile, mille puhul on arvestatud naiste kehakuju ja numbreid, mängitakse ka mugavates korvpalliklieitides. Spordirõivaste kollektsioonides on enamasti olemas sama kujundusega kleidid ja traditsioonilised särgid-püksid, et mängijatel oleks jätkuvalt valik olemas, kuid seda naistele sobivate mudelite hulgast.
Antud otsus tuli FIBA poolt peamiselt naiskorvpallurite palvel. Vaid sellise tsentraalse otsuse puhul on lootust, et spordirõivaste tootjad kuulevad naismängijate hääli ja toovad turule spetsiaalselt neile mõeldud kollektsioonid. Juba aastaid on naised pöördunud oma soovidega tootjate ning klubide poole oodates muutust suurte korporatsioonide poliitikas, kuid tundub et signaalid pole tootjate jaoks olnud piisavalt veenvad või mahukad. FIBA on kogu korvpalli katuseorganisatsioon ning naiskorvpallurid on tänulikud, et läbi selle on nende sõnum saanud selge ametliku toetuse.
Eesti naiskorvpallurite nimel,
Kerdu Arbet-Lenear
