Inglismaale siirdunud Kerttu Jallai: otsustavaks sai n-ö kogu komplekt

Mullu Tallinna Ülikooli naiskonna Eesti meistrivõistlustel hõbedale tüürinud Kerttu Jallai mängib tänavu Inglismaal Nottingham Wildcatsi klubis.

25-aastane Võrust pärit neiu lõpetas 2009. aastal Audentese spordikooli. Varem on ta välismaal esindanud Soome klubi Lappeenranta Catz.

Basket.ee intervjuu Jallaiga on nüüd teie ees.

Kuidas möödus sinu suvi? Olid seotud B-koondisega, mis muljed jäid sellest kooslusest ja kuidas ennast seal tundsid?

Suvi möödus mul väga hästi! Kuna hooaeg oli kokkuvõttes küllaltki intensiivne, siis kuni juuni alguseni võtsin treeningutest aja maha ning keskendusin maksimaalselt õpingutele.

B-koondisega tegin kaasa paar trenni ning kaks mängu Läti noortekoondisega, kellel teatavasti hiljem läks EM-il väga hästi. (ühe mängu Eesti võitis, teise kaotas – toim, Jallailt neis mängudes keskmiselt 8p + 8lp + 3,5rs).

Isiklikult arvan, et B ja A koondise süsteem on väga hea ning motiveeriv, see annab mitmetele mängijatele võimaluse ennast tõestada ning tekitab konkurentsi pürgimaks edasi naiste koondisse.

Kas mängisid ka 3x3 võistlustel? Ja kui, siis kellega koos ja mis tulemustega?

Riias toimub suvi läbi 3x3 Ghetto Basket ning kuna külastasin juuli keskpaiku oma eelmise hooaja lätlastest võistkonnakaaslasi Guna Lagzdinat ja Laura Auderet, siis võtsin ka ise sellest osa, mille raames saavutasime teise koha. Tegu on väga tasemel ja populaarse üritustesarjaga.

Hiljaaegu sai teatavaks, et sa ei jätka uuel hooajal TLÜ koosseisus. Ülikooli naiskonna jaoks on see kindlasti valus kaotus. Kuid selgita oma mineku tagamaid.

Ausalt öeldes oli mul juba ammu plaan uuesti välismaale mängima siirduda, kuid sellegipoolest üks mu peamisi prioriteete on olnud ülikooli lõpetamine. Kuna suurem osa lõputööst on mul tehtud ja jäänud vaid üks eksam, siis käesolev hetk sobis ideaalselt edasi liikumiseks.

Tegelikult Inglismaa korvpall ja liiga on paljudele küllaltki vähetuntud, kuid natukene Maajaga vesteldes ja ise juurde uurinud, tundus see edasiseks sammuks olevat parim. Kindlasti on siin suur potentsiaal ja üha rohkem mängijaid palgatakse siinsesse liigasse välismaalt taseme tõstmiseks.

Sina liikusid Tallinast Nottinghami, samal ajal kui Maaja Bratka liikus Leicesterist Itaalia liigasse...

Muidugi on mul ka Maaja üle hea meel, et ta saab ennast Itaalia liigas proovile panna ja kindlasti hoian talle pöialt.

Mis selle mineku juures sai otsustavaks kaalukeeleks ja millised olid veel alternatiivid?

Mõned alternatiivid olid, kuid otsustavaks sai siiski n-ö kogu komplekt. Esiteks treener on meil väga tasemel, treeningtingimused on väga head ning võistkonnakaaslased kogemustega ja tahtmist täis.

Mida uues klubis sinult oodatakse? Millisena näeb peatreener sinu rolli naiskonnas?

Mängustiil on meil küllaltki vaba, kuid agressiivne, mis mulle isiklikult väga meeldib ning peaks ka sobima mu mängustiiliga. Treener kasutab mind positsioonidel kolm ja neli ning motiveerib mängijaid mängima oma mängu, mitte ei proovi neid raamidesse suruda.

Oled varem mänginud Lappeenranta Catzis. Millised on klubi juures suuremad erinevused?

Soomes Lappeenranta Catzis mängisin aastaid tagasi, kuid kindlasti oli ja on tegu väga professionaalse naiskonnaga. Võrreldes viie aasta tagust aega Eesti korvpalliga, siis sealses liigas oli igal võistkonnal üks-kaks välismaalast juba olemas.

Raske on erinevusi välja tuua, kuid pigem sarnasusena tooksin välja, et mäng on nii Soomes kui Inglismaal küllaltki kiire ja tähelepanu pööratakse ka pisikestele nüanssidele, mis kokkuvõttes mõjutavad lõppresultaati.

Eluolu. Kuidas sulle meeldib Inglismaa südames, sealne elukorraldus ja elutingimused?

Väga meeldib! Inimesed ümberringi on väga sõbralikud ja abivalmid, treeningtingimused on head. Võime minna igal ajal jõusaali ning päeval on ette nähtud teatud ajad, millal saame ise viskama minna.

Elan koos kahe ameeriklase ja ühe tšehhi tüdrukuga tüüpilises inglise stiili majas.

Kogu Nottingham Wildcats on üks suur pere, käiakse läbi ning elatakse üksteise tegemistele kaasa.

Kalendris on teil kirjas vaid 15 mängu. Kui Pirgit Püü siin ütles eelmise hooaja lõpus, et üks mäng nädalas on selgelt vähe ning tänavu osaleb 1182 seetõttu Ida-Euroopa liigas, siis kas mänge siiski sul liiga väheks ei jää? Wildcats ju eurosarjas vist ei osale?

Lisaks WBBLile mängime ka karikat, mis on siin väga suur üritus. Samuti toimuvad veel erinevad turniirid.

Eesmärk on meil iga treeninguga paremaks saada ja üksteist tundma õppida ning igast mängust maksimum võtta. Olen veendunud, et saab olema huvitav hooaeg!

Mis sa arvad, kas sinu paremad päevad korvpallis on veel ees?

Ausalt öeldes ma ei mõtle väga sellele vaid eelkõige proovin iga päev enda jaoks midagi uut õppida.

Milline on kõrgeim siht korvpallis?

Muidugi mul on omad eesmärgid, kuid iga asi tuleb omal ajal.

Miks paljud Eesti parima korvpalluriea lävel naised on loobunud? Mida sa selle taga näed?

Kahjuks on paljud head mängijad vigastuste kimpu jäänud. Arvan ka, et Eestis võiks arendada agendibaasi, kes aitaks mängijaid nende edasistel valikutel ja mille läbi oleks neil võimalus silma paista ja end suuremale pildile mängida.

Eesti koondis alustab novembri lõpul EM-valiktsüklit. Kas tuled nendele EM-mängudele ja ka talvel - järgnevatele valikmängudele?

Kindlasti olen tulemas.