U23 EM-BLOGI: Graafikud annavad aimu: millised väljavaated on Eesti kergejõustiklastel kodusel EM-il?

Kergejõustiku välihooaeg seisab ukse ees ning Kadriorus toimuva U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlusteni on jäänud kaks ja pool kuud, mistõttu võiks just nüüd olla paras aeg meie sportlaste reaalsetele võimalustele otsa vaatamiseks.

Exceli tabel on neil päevil Eestis kuum teema ja kuigi me riiki selle kaudu juhtima asuda ei plaani, peaksid kuus Exceli tabeliga tehtud graafikut andma meie noorte hetkeseisust hea ülevaate. Nagu selgub, jagub EM-il lõppvõistlusele pürgijaid üsna paljudele aladele.

Graafiku vasakpoolses otsas on sportlaste tänased isiklikud rekordid, paremale liikudes tuleb antud sportlase loodetav tulemus U23 EM-il ning seejärel kolmel viimase U23 EM-i keskmine 12. (lõppvõisltus või poolfinaal), 8. , 3. ja 1. koha andnud tulemus. 

*Osades graafikutes on paremal ääres toodud antud ala teine (ja kolmas) number koondises, kuid seda vaid juhul, kui on tegu reaalse normitäitja või meie esinumbri ohtliku konkurendiga.

Graafik 1: naiste heitealad

Eesti koondise naiste esinumbriks peaks EM-il kujunema kuulitõukaja Kätlin Piirimäe. Esimeses graafikus saame sellele ka ilmeka statistilise kinnituse. Kolmel viimasel EM-il on viinud lõppvõistlusele ehk 12 parema hulka keskmiselt tulemus 14.76, finaali aga 15.94. Piirimäe rekord on 16.80, millega esikuuikusse jõudmine paistab täiesti reaalne. Kui Piirimäe suudaks täita ka kergejõustikuliidu lootused poolemeetrise rekordiparanduse näol, võib tekkida võimalus isegi medali eest võistelda.

Kettaheitja Kätlin Tõllassoni jaoks võiks olla eesmärgiks esialgu lõppvõistlusele pääs, sest kuigi tema rekord on 53 meetrit, pole tegu stabiilse 50 meetri alistajaga. Odaviskaja Mari-Liis Tulevi jaoks oleks lõppvõistlusele pääsemine juba selge õnnestumine, sama võib öelda ka vasaraheitja Ksenia Safonova kohta.

Graafik 2: naiste jooksualad

Ühtegi Ksenija Baltat ega Katrin Käärti meil hetkel U23 vanuseklassis peale kasvamas pole, küll aga saab olema huvitav jälgida, mida suudab USA-s õppiv ja treeniv Helene Tambet 10 000 meetri jooksus korda saata. Aprilli alguses Eesti noorsooklassi rekordi 34.32,68-ni viinud Tambet võiks kümne parema hulka tulla küll, samas medalist mõtlemine paistab hetkel veel veidi ebareaalne.

Nii sprinter Kaia Soosaare kui keskmaajooksja Birgit Pihelgase jaoks oleks 12 hulka jõudmine õnnestumine.

Graafik 3: naiste hüppealad ja 7-võistlus

Naiste teivashüppes on meil omamoodi huvitav olukord. Nimelt ei saa kodusel tiitlivõistlusel kaasa teha meie kaks paremat naist - Reena Koll ja Margit Kalk -, sest nad võistlevad alles (Koll) juunioride ja (Kalk) A-klassis. Getter Marie Lembergi lõppvõistlusele jõudmine paistab aga üsna vähetõenäoline, sama kehtib ka kolmikhüppaja Janeli Toomeli kohta. Kaugushüppes võib eelkõige Kaia Soosaarel võimalus lõppvõistlusele pääsemiseks tekkida, ent selleks tuleks hüpata selgelt üle kuue meetri.

USA-s õppiv ja treeniv mitmevõistleja Grete Šadeiko on planeerinud üliõpilashooajale vaatamata oma tänavuse tippvormi ajastada just Kadrioru võistluseks, mistõttu võime loota, et isiklik rekord ja seeläbi ka koht kaheksa parema seas võib õnnestumise korral osutuda tõeks.

Graafik 4: meeste kümnevõistlus ning heite- ja hüppealad

Mõistagi on seis kõige põnevam just kümnevõistluses, kus EM-ile pürgivad kuus meest, kuid kohti jagub vaid kolmele. Nagu tabel reedab, on statistiliselt Eesti suurim medalilootus just Janek Õiglane, kes on jalavigastusest üle saanud ning peaks EM-il olema võimeline 8000 punkti piiri ületama. Kaheksa parema hulka võiks õnnestumise korral olla asja ka Taavi Tšernjavskil ja Kristjan Rosenbergil, kes näitasid talvel seitsmevõistluses imelist edasiminekut. Kümnevõistluses võiksime neilt EM-il loota 7700 punktini jõudmist.

Jaak Joonas Uudmäe rekord on kolmikhüppes küll vaid 15.22, ent viimaste nädalate rekordiparandused kaugushüppes (7.30) ja kõrgushüppes (2.06, Uudmäede pere tippmark muide!) annavad lootust, et kui jalad peavad vastu, siis võiks midagi ilusat sündida ka põhialal kolmikhüppes.

Ka kuulitõukes ja kettaheites pole seis kehva. Kuigi kuulitõukes on viimastel aastatel sel alal Euroopa tase märgatavalt tõusnud, võiks Karl Kohalt loota kohta lõppvõistlusel. Eriti huvitav saab olema aga John-Caspar Jaanuse arengu jälgimine - kui äsja 56 meetrit heitnud mees suvel veel mõne meetri juurde lisab, võiksime rääkida juba väga kõrgetest kohtadest.

Graafik 5: meeste tõkkejooksu- ja sprindialad

Kõige lühematel distantsidel on kerkinud selles vanuseklassis Eesti esinumbriks Norras studeerivRait Veesalu, kes võiks ideaalse jooksu korral püüda pooflinaalikohta peamiselt 100 meetris, ent võib-olla ka poole pikemal maal. Samas Sten Ütsmüts peaks nii 400 meetrit kui 400 meetri tõkkejooksus saatma ellu väikese ime, kui tahab eelringist edasi jõuda. Märksa reaalsemad võimalused on nii poolfinaali kui finaali jõudmiseks tõkkesprinteril Keiso Pedriksil, kuid ka tema peaks rekordit paari kümnendiku võrra kärpima.

Graafik 6: meeste kesk- ja pikamaajooksud

Keskmaajooksus on tiitlivõistluste aegade põhjal üldiselt võimatu midagi järeldada, sest tegu on enamjaolt taktikajooksudega. Nii palju tabel siiski näitab, et paremad võimalused on Andi Noodal1500 meetri distantsil, kus vähemalt poolfinaali pääsemiseks vajalikku tempot on ta võimeline kannatama. 10 000 meetris võiks Heinar Vaine eesmärk olla ilmselt isiklik rekord, kümne parema hulka jõudmisest jääb esialgu üsna palju veel puudu.

Selge see, et mitmed U23 vanuseklassi EM-il esimeste kohtade eest võistlevad noored on juba praegu Euroopa tipus, ent suurema osa jaoks on see endiselt alles üks aste teel tippu. Seda, kas Eestile antud vanuseklassi EM-il juulis läbi aegade kaheksas medal tuleb, näitab aeg, ent veelgi olulisem on, et suvel Kadriorus võistlevad noored ka hiljem spordiga tahaksid ja saaksid edasi tegeleda. 

*Graafikud on koostanud kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Marko Aleksejev.