Eesti kergejõustiklased on selle vanuseklassi EM-ilt võitnud kokku seitse medalit - neist esimese 2001. aastal (Moonika Aava) ja viimase tunamullu (Rasmus Mägi) -, kuid julgen väita, et Argo Golbergi oma on neist selgelt kõige väärtuslikum. Tegu oli ikkagi kergejõustiku kuningliku alaga, kus valgetel meestel just tihti poodiumile asja pole.

Golberg nihutas Bydgoszczi finaalis kaheksandal rajal joostes meie sprindiajaloo piire, sest lisaks hilisema alla 10 sekundi mehe Ronald Pognoni järel teiseks tulemisele sai ta oma nimele ka Eesti rekordi, mis oli 1984. aastast püsinud Mihhail Urjadnikovi käes. Golbergi toonane tulemus - 10,28 - püsib muide tänaseni meie U23 rekordina ning isegi eurooplase kohta haruldaste sprinteriomadustega Marek Niit sai sellest jagu alles 23-aastasena, mil saarlane antud vanuseklassi enam ei kuulunud.

"Eesmärgi U23 EM-il medal võita seadsin omale 2002. aasta sügisel, mil alustasin hooajaks ettevalmistust," meenutab toonane Valter Espe hoolealune. 

"Treeningud olid sarnased eelnevatele hooaegadele, kuid suhtumine muutus palju professionaalsemaks. Mingit pidutsemist enam ei olnud, elasin 24/7 spordile," nendib 20-aastasena elu tulemuse teinud Golberg. Ta lisab siiski, et päris täisprofessionaaliks teda nimetada ei saanud, sest välislaagriteks raha polnud ja samal ajal omandas ta kõrgharidust ka Audentese ülikoolis.

Spordiajakirjanik Deivil Tserp, keda kergejõustiku tiitlivõistlused on aegade jooksul viinud ilmselt rohkematesse paikadesse kui keskmist maailmarändajat, oli Bydgoszczis mõistagi kohal. Tema sulest valmis pärast finaali artikkel pealkirjaga "Argo Golberg vapustas Eesti rekordiga Euroopa sprindieliiti", mis peaks andma aimu Põlvamaalt pärit mehe tegude toonasest tähtsusest ka noorematele lugejatele, kes ise Poolas toimunut ei mäleta.

"Ma olin niivõrd keskendunud, et ei märganud absoluutselt ümber toimuvat. Minu ülesanne oli pauku oodata ja kui see lõpuks tuli, pidin võimalikult kiiresti finišisse jõudma. See ka õnnestus."

Kuigi Golberg oli toona vaid 20-aastane, ei närveerinud ta võistluse eel üleliia palju. "Teadsin Bydgoszczis, et olen heas vormis. See andis mulle ka kindluse."

Kuigi pärast imejooksu võttis Golberg eesmärgiks suisa 10 sekundi alistamise, jäi tema edasine areng pidama. "Ma ei arva, et valge mehe jaoks oli 10,28 lagi," nendib ta ka tagantjärgi.

Vigastused ja - nagu ta ise ütleb - valed otsused treeningplaanide koostamisel viisid selleni, et oma sportlaskarjääri viimase etteaste tegi Golberg kõigest 24-aastasena. "Õnneks on, mida sellest perioodist mäletada, kuigi karjäärile oleks tegelikult joone alla pidanud tõmbama ilmselt varem - niigi jäi venima see lõpp."

Golberg naaseb U23 EM-ile sel suvel Kadriorus. Tõsi, seekord ei elata enam kaasa talle, vaid tema elab kaasa teistele.