"Kui Justin Gatlin ja Usain Bolt mõlemad 100 meetri finaali jõuavad, saab sellest võidujooks Bolti ja habemega naise vahel, tuntud ka kui Justin Gatlin, kahekordne dopingupatune, kelle kergejõustik alati jalule aitab ja rajale tagasi lükkab," kirjutab Holt.

"Kui Gatlin võidab, on see kohutav uudis spordialale, mis tundub olevat täiesti nõutu selles osas, kuidas seda rahvale esitleda. Kui Bolt võidab, tugevdab see lihtsalt mõtet, et tema on ainus, kes seisab kergejõustiku ja selle unustusse vajumise vahel."

Kergejõustikuliidu juhid on korduvalt rõhutanud, et dopingul pole nende mängumaal kohta, kuid ometi tegelevad nad jätkuvalt sellega, mis Holt oma artiklis välja toob.

"Kui kergejõustik tõesti tahab dopinguprobleemiga tegeleda, siis miks jätkab Nike, kõige mõjuvõimsam firma spordis, raha loopimist Gatlini pihta, et enda tooteid edendada, kuigi ta on paadunud dopingumanustaja?

Kui kergejõustik tõesti tahab dopinguprobleemiga tegeleda, siis miks lubatakse Nike'il toetada sprinterit, kes jookseb oma isiklikud rekordid sügaval 30-ndates?

Kui kergejõustik tõesti tahab dopinguprobleemiga tegeleda, siis miks on dopingupatune Asafa Powell sel nädalal Hiinas Jamaika meeskonna kapten?

Kui kergejõustik tõesti tahab dopinguprobleemiga tegeleda, siis miks võistleb Pekingis järgmise üheksa päeva jooksul 50 süüdi mõistetud dopingupatust? Miks jätab kergejõustikuliit just Pekingis oma vereproovide võtmise poliitika pooleli?

Kui kergejõustik tõesti tahab dopinguprobleemiga tegeleda, siis miks soovitab Paula Radcliffe, atleet, kes on paljudele eeskujuks, teistel vereproovide tulemusi mitte avaldada?

Ning viimaks - kui kergejõustik tõesti tahab dopinguprobleemiga tegeleda, siis miks nimetab Lord Coe (Sebastian Coe - järgmine IAAF-i president) Sunday Timesi ja Saksa telekanali ARD dopingulugusid "sõjakuulutamiseks meie spordiala vastu"?"