Kirdil (27) oli seljataga väga ilus ja stabiilne hooaeg. Varem üksnes Eestis kaugele visanud atleedi oda maandus sel suvel välisvõistlustel 83–84 meetri kandis, sekka üks 86-meetrine purakas. Londoni MM-il põrutas ta küll kvalifikatsioonis kohe avakatsel 83.86, kuid lõppvõistlusel ei suutnud 80.48-st rohkemat. Tänavu vigastustega kimpus olnud Tanel Laanmäe (27) kõrbes eelvõistlusel, visates 76.41. Finaal oli kõrgetasemeline, tablool särasid ilusad numbrid:

1. Johannes Vetter (Saksamaa) 89.89

2. Jakub Vadlejch (Tšehhi) 89.73

3. Petr Frydrych (Tšehhi) 88.32

4. Thomas Röhler (Saksamaa) 88.26

5. Tero Pitkämäki (Soome) 86.94

6. Ioannis Kiriazis (Kreeka) 84.52

Kirdi leiame 11. realt. 2005. aastal Helsingis paduvihmas 87.17-ga maailmameistriks tulnud Andrus Värnik elas meie meestele teleri ees kirglikult kaasa. Tulemuses ta pettus ja otsustas suu puhtaks rääkida. Eesti Päevalehele intervjuud andes toonitas Värnik, et ei taha kedagi mõnitada ega haavata, aga midagi ilustama ka ei hakka.

„Kui oled ikka ise odaviskes üht-teist teinud ja mitte kõige hullemini – hõbe ja kuld –, siis päris ükskõik ei ole. Et savi, las poisikesed viskavad, mis see minu asi on. Ega ma väga rõõmsa pilguga vaadanud. Panin enne võistlusi panuse Vetterile. Mitte raha – raha peale ma ei mängi. Ja ta võitiski. Kuigi tšehhid tulid päris lähedale. Mõlemad tšehhid tegid rekordi. Ütleme lühidalt ja konkreetselt: Jan Železny (Tšehhi odaviskajate treener – M. R.) ei ole mingi tropp. Kohe on näha, kes on treener ja kes hoiab niisama käest kinni,” kiidab kodulinnas Antslas resideeriv Värnik maailmarekordimeest talle omasel moel.