Üsna tõenäoliselt selgub, et Semenya on igas mõttes naine. Samas on võimalik, et tal on haruldane sünnidefekt, androgeenireageerimatuse sündroom, mille all kannatavatel naistel on küll meeste Y-kromosoom, kuid nende organismid ei reageeri meessuguhormoonidele, mistõttu neil arenevad naissuguelundid.

Kui 1996. aastal Atlanta olümpiamängude ajal naissportlaste seas kohustuslik sootuvastustestimine korraldati, selgus, et kaheksal 3387-st sportlannast oli Y-kromosoom - ja neil kõigil lubati hiljem naiste spordialadel võistelda. Pärast seda on rahvusvaheline olümpiakomitee sootuvastusest loobunud.

IAAF loobus kohustuslikust testimisest 1992. aastal, ehkki jätab endale õiguse kahtluste tekkimisel sootuvastamine siiski ette võtta. Tundub, et Semenya juhtumi puhul just nii ongi läinud, ehkki Simpson leiab, et kohustuslike sootuvastustestide taastamine võib olla viga.

"Mind hämmastab, et IAAF järsku selle teema üles on võtnud," ütleb ta. "Ainus, mis Semenya diskvalifitseeriks, oleks see, kui ta oleks tõeline, naisena esinev meesterahvas."

Naisterahva soo avalik kahtluse alla seadmine tekitab naissportlastele kahtlemata ka vaimset pinget. Sellele tõmbas tähelepanu Santhi Soundarajani juhtum, kellelt pärast 2006. aasta Aasia mängudel sootuvastustestis põrumist võeti ära naiste 800 meetri jooksu hõbemedal, ehkki ta oli kogu elu elanud naisena. Pärast testi sooritas sportlane enesetapukatse. Praegu töötab Santhi Soundarajan treenerina.

Loe pikemat versiooni artiklist siit