Iltalehti kirjutab, et 1962. aasta EM-i hõbemedalisti süda ütles üles, kui mees oli 71-aastane. Surm tuli loomulikul teel, kuid keegi ei olnud temast huvitaval kombel pikka aega puudust tundnud.

Steniuse surmakuupäevaks on märgitud 5. detsember 2014, kuid tagantjärele on kindlaks tehtud, et tema eluküünal kustus juba 50 päeva varem.

"Sõjaväelane sai käsu läbi vaadata Raineri korter, kuna seda maja hakati Länsimetro (Helsingi metroo pikendus Helsingist Espoosse - toim) rajamiseks lõhkama. Samal ajal olid naabrid hakanud lõpuks imestama, mis seal haiseb. Rainer leiti oma korteri põrandalt," seisab raamatus.

Steniust tunti kui meest, kes harva telefonitoru võttis. See võib olla ka põhjus, miks tema kadumisele nii pikka aega ei reageeritud.

"Me istusime 2014. aasta sügisel Espoos tuntud korvpalluri Seppo Kuuselaga kohvilaua taga, kui Rainer mööda käis ja sellest (telefoni võtmisest) rääkima jäi. Nädal hiljem Kuusela suri ning ma helistasin Rainerile, kuid ta ei vastanud. Paljud teisedki üritasid Rainerit tabadda, aga fakt, et ta kohe vastu ei võtnud, oli normaalne ning arvati, et ta reisis kuhugi," meenutas Risto Ankio, tänaseks 80-aastane teivashüppaja, antud raamatus.

Rainer Stenius on maetud Helsinki Malmi surnuaiale oma ema kõrvale.

Stenius hüppas 1966. aastal Los Angeleses Soome kaugushüppe rekordiks 8.16. Tippmark, mis oli tol ajal maailma edetabeli neljas tulemus, püsis 39 aastat. 2005. aastal ületas selle Tommi Evilä, kes hüppas 8.18. Stenius võitis hõbemedali 1962. aasta EM-il Belgias tulemusega 7.85.

Karjääri lõpetas Stenius juba 24-aastaselt jalavigastuse tõttu.