32-aastane Onuora viidi haiglasse, kus teatati talle, et ta põeb malaariat. Olümpia oli kõigest kümne kuu kaugusel ja sprinter ei suutnud isegi kõndida. "Mulle öeldi, et ma peaksin olema õnnelik, et elus olen. Kuid ainuke asi, millest ma suutsin mõelda oli "Kas ma võin lahkuda? Ma pean olümpiaks treenima.""

"Mul oli palavik, iiveldus, kõhus krambid ja peavalud. Mul oli külm, siis kuum, üks hetk värisesin ja siis ärkasin higisena üles," rääkis sportlane aasta pärast olümpiamänge. Siiani ei teadnud isegi naise koondisekaaslased, millega Onuora enne Rio de Janeirot tegelema pidi.

"Arstid ütlesid mulle, et kui ma oleks päev või kaks hiljem haiglasse läinud, oleks ma praeguseks juba surnud," lisas ta. Rios võitis Onuora pronksmedali 4x400 meetri teatejooksus.