Teatavasti otsustas alaliit Eesti parimale kuulitõukajale EM-ile vabapääset mitte taotleda, kuna too loobus Balti matšil võistlemisest. Tüli sai alguse varem. Lumepall hakkas veerema talvel, kui Galeta kuulis, et talle määrati laagritoetuseks 1000 eurot ning ta treenerile 500. Kui aga Galeta ja odaviskaja Risto Mätas Euroopa talvistel heitjate karikavõistlustel põrusid (Galeta tõukas 18.14, Mätas 73.40), olla Galeta ja heitjate alarühma vanemtreeneri Ants Kiisa sõnul mõlema mehe puhul otsust muudetud. Berendseni väitel pole aga mingit otsust tegelikult kunagi langetatud. Igal juhul nende sportlaste puhul lisati klausel, et raha makstakse tagantjärele välja juhul, kui sünnib EM-norm. Galetal jäi normist 19.90-st puudu kolm sentimeetrit.

Pühapäeval arutas alaliidu juhatus, kellele taotleda vabapääset. Galeta puhul sai Berendseni sõnul kaalukeeleks mehe pakkumine, et ta võistleb Balti matšil juhul, kui mainitud 1500 eurot ära makstakse. „Juhatus otsustas, et ei allu sellisele manipuleerimisele,” ütles Berendsen.

Galeta lükkab need väited kategooriliselt ümber. „Sellist asja pole kunagi olnud ja ma pole mitte kunagi nii öelnud! Liit pole minuga isegi suhelnud ja õnne soovinud, kui isikliku rekord tegin! See on täielik laim!” teatas Galeta. „Kristel pole minuga suhelnud mitte ühtegi korda välja arvatud viimasel heitjate seeria võistlusel, kus ta soovis mulle edu, et küll see norm tuleb. Kuidas ta saab üldse sellist jama ajada?”

Galeta jätkas: „Keegi pole isegi üritanud minuga suhelda. Mul pole ka Ants Kiisaga kunagi sellist juttu olnud, et makske mulle 1500 eurot ära, siis võistlen. See puhas laim ja ma ei saa aru, kuidas kergejõustikuliit saab sellist asja valetada. Ei president (Erich Teigamägi – M. R.) ega keegi pole isegi õnne soovinud, kui tegin isikliku rekordi. Öeldakse, et minuga on raske suhelda? Nad isegi ei räägi minuga.”

Sportlasel tekkis küsimus kogu karistusaktsiooni juriidilise külje osas. „Mul ei ole liiduga mitte ühtegi siduvat lepingut, et peaksin kuskil võistlusel käima. Valin võistlusi vastavalt, kuidas töö ja muud asjaolud lubavad. Loomulikult teistel sportlastel, kes saavad alaliidult stipendiumi, on allkirjastatud ka leping, näiteks Magnus Kirt ja Gerd Kanter, keda näitena tuuakse, ja seal on kindlad punktid, mida vaja täita. Minul seda lepingut kahjuks ei ole ja oma arust pole ma ka midagi valesti teinud. Kui Balti matšile ei läinud ja ütlesin, et võistlen Soomes, siis ütles mulle heidete vanemtreener Kiisa: okei. Ja rohkem ei sõnagi, et kui sa ei tule, siis karistame sind. See on sama hea: tee tasuta tööd mu jaoks ja kui ei tee, siis karistame.”