„Sain enda kohta korraliku stardi, ka esimene tõke läks normaalselt. Võib-olla tuli Copello oodatust kiirem algus üllatusena. Warholm on kiire nagunii, selleks olin valmis. Aga Copello alguse tõttu... Ei ütleks, et jooks oli paaniline, aga kohe algusest peale oli sees tunne, et seis on hapu, mitte selline, nagu plaanitud sai,” meenutas Mägi mõnikümmend minutit pärast rasket jooksu ausalt ja enesekriitiliselt. „Lõpp olnuks teistsugune, kui oleksin selle algusega kohanenud.”

Ja pange tähele nelja esimese mehe vanust: 22, 21, 21, 22. Nemad lähevad ainult paremaks. Suures mängus püsimiseks peab Rio de Janeiro olümpial isikliku rekordi 48,40-ni viinud Mägi midagi muutma. Äkki oleks võimalik veel kuidagi parandada baaskiirust, mis on püsinud 46,5 sekundi kandis?

„Arvan, et asi pole baaskiiruses, vaid selles, kuidas see kiirus tõkete vahele saada,” vastas Mägi ja selgitas tausta. „Viimati Eesti meistrivõistlustel joostud puhta 400 meetri aeg (46,49 – M. R.) ei peegelda mu tegelikke võimeid. Jooksin seal ju üksi ega valmistunud selleks võistluseks eraldi. Pigem on küsimus, kuidas kiirus võimalikult efektiivselt tõkkejooksu distantsi esimesse poolde üle kanda.”

Ühtlasi nõustus Mägi, et midagi tuleb vist muuta. „Võib-olla tõesti olen jäänud liiga pikkadeks aastateks ühe kindla mudeli juurde püsima. Ühest küljest polnud mõtet täna mingi tundmatu mudeli peale minna ja katsetama hakata, teisest küljest on pärast tänast huvi ja arusaam, et üritada jooks uut moodi üles ehitada. See oleks endale huvitavam, atraktiivsem ja arvatavasti ka vähe kiirem.”