Uue aja kangelased Kirt, Uibo ja Mägi: vähe juttu, rohkelt tegusid

Kergejõustiku Eesti meistrivõistluste säravaima tulemuse tegi oodatult odamees Magnus Kirt.

Aasta 2004, Eesti meistrivõistlused Kadriorus. Andrus Värnik paneb staadioni rõkkama, põrutades 87.58. Kordaminekut tähistades ja rõõmsalt trallitades komistab ta kuulitõukepaku otsa ja väänab jala. „Kurat! Vana loll, hakkasin seal kakerdama. Aga ma ei kahetse midagi. Olen rõõmus, et lõpuks ometi hakkavad visked tulema. Küll jalgki jõuab olümpia ajaks paraneda,” vuristab emotsionaalne Värnik, kes ihkab Ateena olümpialt ainult üht – kulda.

Aasta 2018, meistrivõistlused Kadriorus. Magnus Kirt ületab teises voorus Värniku meistrivõistluste rekordi, visates 88.28. Viskel elegantselt läbi õhu vuhisev mees jääb seejärel kahe jalaga maa peale, nii tegudes kui ka sõnades. „Oli stabiilne võistlus ja see mulle meeldib,” ütles tänavu neljal korral 88 meetrist rohkem visanud Kirt, kelle seeria oli 82.17-88.28-79.65-79.93-84.57-0. Berliini EM-i finaalini jääb kümme päeva, sõna „medal” ei kuulu endiselt Eesti rekordimehe leksikasse.

Juulikuu valitseja

Tänased tipud pole sõnades nii bravuurikad, teravad ja värvikad kui eelmise põlvkonna legendid Värnik, Erki Nool või Aleksander Tammert. „Natuurid on teistsugused, üks mees on kahe jalaga maa peal,” võrdles odamehi Kirdi treener Heiko Väät. Värnik küttis end üles üht-, Kirt teistmoodi. Tublid spordimehed mõlemad ning lõpuks loevad ju teod.