Miks sai 27aastase staažiga Tõnu Kaukis ühtäkki alaliidult hundipassi?
Mõistagi tekitas see kirgi. Sotsiaalmeedias võttis teema üles kergejõustikutreener Jaanus Kriisk, kes pidas seda sammu arusaamatuks. Tema postitus leidis ka palju toetajaid. Eesti Päevaleht vestles mõlema osapoolega ja üritas juhtunut mõista.
Kümnevõistluses Eesti kõigi aegade edetabelis 8151 punktiga üheksandat kohta hoidev 60aastane Kaukis, endine rekordimees, alustas tööd TSIK-is (mis hiljem kandis Eesti Spordigümnaasiumi nime) aastal 1986. Riigikord vahetus, spordikooli nimi samuti, Kaukis jäi. Vaid aastal 2000 ei võitnud ta konkurssi ning oli mõnda aega sellest ametist eemal, kui alates 2003. aastast on ta jälle treeninud Audenteses meie järelkasvu.
Kaukise käe all on harjutanud Rio de Janeiro olümpial osalenud Maicel Uibo ja Karl Robert Saluri, tema õpilaste hulka kuuluvad ka Indrek Turi, Madis Kallas jpt. Tõsi, Kaukis pole ise ühtegi õpilast päris tippu viinud, kuid nagu toonitas Kriisk: ta arendas sportlasi tasa ja targu, ei forsseerinud. Seega lõi Kaukis hea pinnase selleks, et sportlane võiks avaneda just noorteklassist välja jõudes.
Liiga väike koormus
Miks loobusite Kaukise teenetest? „See ei olnud meile kerge otsus. Tõesti ei olnud. Aga meil ei ole lihtsalt vahendeid,“ ütles Eesti kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe sissejuhatuseks ja selgitas, et tegemist on Audentese projekti restruktureerimise ühe sammuga. „Ma olen saanud Audentesest selge signaali, et meie tegevusega ei olda rahul. Audenteses on meil 30 õpilast ja praeguse seisuga viis treenerit. Selge, et töökoormus on alla igasuguse miinimumi. Tõnul oli eelmise õppeaasta lõpuks kolm õpilast. Mitmevõistlus on Audenteses endiselt kaetud (treeneritena jätkavad Andrei Nazarov ja Sven Andresoo – M. R.), nii poisid kui tüdrukud. Tõnu treenis aga ainult poisse, ta on ise seda ka öelnud, et tüdrukuid treenida ei soovi.“
Detsembris sõlmiti poolte vahel uus leping – tähtajaline, mille lõputärminiks 30. juuni. Palk jäi samaks. Lõpliku vastuse, et uut lepingut ei pakuta, sai Kaukis alaliidult aga alles hiljuti. „Kogu see protsess võinuks olla natuke inimlikum. Olen pettunud seetõttu, et ma võinuks seda ju teada saada varem. Kevadel oli vastuvõtt uueks aastaks, võtsin grupi täis (individuaalalal on grupi minimaalne suurus kuus sportlast – M. R.),“ rääkis Kaukis. „Tore grupp, vahvad poisid… See protsess ei olnud inimlik, lastakse kaks kuud kuivada. Olen olnud nüüd kaks kuud töötu, pean ruttu uue töökoha otsima, treeneri palk pole nii suur, et võiksin pikalt töötu olla.“
Nagu sageli, läks seegi kord üht-teist kaduma kommunikatsioonis.
Lippe avaldas lootust, et Kaukis leiab tööd mõnes klubis. Audenteses jätkavad lisaks Nazarovile ja Andresoole ka heitjaid juhendav Ants Kiisa, odavisketreener Heiko Väät ja sprindiekspert Valter Espe.
Kergejõustikuliit saab EOK-lt raha nelja treeneri palgafondiks, puudujääv osa on alaliidul tulnud ise leida.
