Marek Niit treenib Ameerikas 400 meetri jooksjaks
Oktoobri keskpaigast Arkansase ülikoolis õppiv Niit tahtis juba mullu talvel USA-sse siirduda, kuid siis ei õnnestunud tal sõiduks vajalikke pabereid korda saada. Nüüdseks pea viis kuud uues keskkonnas viibinud sprinteril on ette näidata ka esimesed korralikud tulemused.
Nädala eest Lexingtonis peetud sisevõistlustel jooksis ta 200 meetri finaalis 20,90. Tegemist oli tol hetkel hooaja Euroopa teise ajaga, kuid paraku ei võimaldanud IAAF-i reeglid aega rekorditabelisse kanda, kuna Lexingtonis halli 290 meetrine ring polnud nõuetele vastav.
„Samas oli seda kurvi suhteliselt ebameeldiv joosta ja väga hea 200 meetrise raja peal ei teeks see suurt vahet,” mõtiskleb Niit ja usub, et aeg alla 21 sekundi oli tollel päeval jalas nii või naa.
Kui Niidu esimesed 200 meetri jooksud USA-s tagajärgedega 21 ja poole sekundi peale panid koduse meedia pead vangutama, siis mehe enda sõnul on kõik läinud plaanide kohaselt.
„Eelmised võistlused olid kõik trenni pealt. Lexington oli esimene, kus natukenegi puhkust saime.”
Uus väljakutse – 400 meetrit
Niit treenib USA-s pika sprindi grupis, mis tähendab, et 200 meetri kõrval keskendub ta erinevalt senisele 400 meetri jooksule. Treeningu ülesehituse mõttes tähendab see Niidu jaoks pikemaid jooksulõike ja suuremat mahtu.
Soovituse rõhuasetuse muutmiseks andis noormehele USA-sse kaasa treener Valter Espe. „Tema lihaskond ja jooksustiil pole 60 ja isegi 100 meetri jaoks,” räägib Espe oma õpilasest, kelle 100 meetri mark on 10,42.
Espe lootis sügisel, et Niit suudab end murda ülikooli 4x400 meetri teatevõistkonda, millel on USA-s suur tähtsus. Treeneri lootused täitusid päris kiiresti, sest Niit on võistkonnas ja jooksis mõned nädalad tagasi etapiaja 47,53, mis jääb Eesti siserekordile alla vaid kolme sajandikuga.
Niit ise ütleb, et sees aitab ta sel talvel vaid teatemeeskonda, kuid väljas soovib küll veerandmaileri ametit proovida.
„Distants on meeldima hakanud. Teatejooksudes on tunne väga hea ja ka ajad on paranenud,” räägib Niit ja usub, et halli 47,5 pealt pole väljas probleemi sekundi jagu kiirem olla.
Elu kergejõustikukantsist väikelinnas
Põhja-Arkansases asuvas väikelinnas Fayetteville’is ees oodanud tingimused ei tulnud Niiduki hüüdnime kandvale saarlasele üllatusena. Tema ja treener Espe käisid kohapeal treeninglaagrites kaks korda seltskonda ja tingimusi kaemas. Pea ees ei tehtud midagi.
Niidu sõnul moodustavad üliõpilased 70 000 elanikuga Fayetteville’is arvestatava osa. Kaugelt kaalukama kui Tartu Ülikooli tudengid Tartus. Populaarseim spordiala on muidugi Ameerika jalgpall, mis hoiab oma tohutute rahasummadega vee peal ka majandust.
Kergejõustik samuti, sest Arkansase Ülikool on viimase 25 aasta jooksul NCAA meistrivõistlused meeste arvestuses koguni 19(!) korda kinni pannud.
Ühtegi eestlast Niidu sõnul linnas ei ela. „Olen mõne sõbra käest kuulnud, et olla nähtud eestlast, aga oma silm on kuningas,” ei mata Niit suure lombi kaasmaalaste kohtamise lootust päris maha.
Suure tõenäosusega on selleks eestlaseks hoopis kettaheitja Margus Hunt, kelle ülikool asub Arkansase omast umbes 700 kilomeetri kaugusel. Seni vanad sõbrad trehvanud pole, aga suheldakse tihedalt ja Niit loodab, et kui SMU ülikool kergejõustiku meeste osakonna valmis saab, siis kohtutakse võistlustel.
Hetkel Hundi ülikoolis meeskergejõustiklastele stipendiumi ei maksta ja meie vägilasemõõtu kettaheitelootust tahetakse vägisi Ameerika jalgpalluriks värvata.
Tagasi kodumaale saabub Niit juunis, pärast kevadist hooaega. Suve peaeesmärk on pääseda Berliinis toimuvatele maailmameistrivõistlustele ja seal ka hästi esineda. Seni jookseb Niit Arkansase Ülikooli auväärses vormis, püüab Ameerika tavade ja traditsioonidega harjuda ning treenib teiste seas koos ameeriklase J-Mee Samuelsiga, kes jõudis Osaka maailmameistrivõistlustel veerandfinaali.
Niiduk on rahul ja putitab jooksumootorit. Rahul on ka Espe. „Eesmärk, mille pärast ta sinna läks – saada vaheldust, uut meeskonda, uut emotsiooni ja ennast uuesti lahti lüüa – on täitunud.”
Üks soov on siiski veel täitumata. Nimelt lootis Niit enne ärasõitu, et äkki õnnestub Fayetteville’is jälgida ka superässade Tyson Gay ja Wallace Spearmoni treeninguid. Seni pole näkanud, sest Niidu andmetel treenivad nad praegu hoopis Texases.
