Tšernov sai selle ajaga oma jooksus kolmanda koha. Võitis poolatar Paulina Mikiewicz-Lapinska 2.02,71-ga, teine oli kanadalanna Sasha Gollish 2.03,33-ga.

Eesti mõistes on tegu supertulemusega, kuid Euroopa tasemele jääb see veel kõvasti alla. Näiteks oleks tänavustel Euroopa meistrivõistlustel Amsterdamis selle ajaga saanud poolfinaalis 24. ehk viimase koha. Kuldmedalile jooksis Amsterdamis ukrainlanna Natalija Prištšepa 1.59,70-ga. Maailmarekord on 1.53,28.

Tšernovi varasem rekord oli 2014. aastal Tallinnas püstitatud 2.05,23. Eesti rekord 2.02,1 on 1972. aastast Raissa Ruusi nimel.

Andi Noot võitis Joensuus 3000 meetri jooksu isikliku rekordiga 8.02,25, millega tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis 21. realt viiendale kohale. Nooda varasem tippmark oli 8.09,90, mille ta jooksis 2014. aastal Kuortanes.

Tanel Laanmäe võitis odaviske kolmandal katsel visatud tulemusega 80.61. Teiseks tuli tšehh Jaroslav Jilek 78.81-ga.

Grete Udras võitis kõrgushüppevõistluse tulemusega 1.81, Eleriin Haas jäi 1.75-ga neljandaks.