Kergejõustiklane Jagorite „skandaali“ valguses: seitse küsimust kohtunikele Eesti meistrivõistluste kohta
Vendade Jagorite eesmärk sai täidetud – Erik parandas isiklikku rekordit pea kahe sekundiga (kokku tänavu neli sekundit!) ning täitis ajaga 50,92 EM-normi.
Publik oli juhtunust valdavalt vaimustuses, paraku ei meeldinud vendade käitumine kohtunikele. Pikalt arutleti, kas tulemused jätta nõusse või mitte. Jaak-Heinrichile heideti ette mitte oma jooksule keskendumist ja endast mitte maksimumi andmist ning Erikule „keelatud abi“ vastuvõtmist. Diskvalifitseerimist ei järgnenud, kuid staažikast kohtunikust staadionidiktor Timo Tarve noomis jooksumehi avalikult ja nimetas meie olümpiakoondislase käitumist lõpusirgel sobimatuks lollitamiseks.
Juhtunu küttis kõvasti kirgi, arvamusi on olnud nii- ja naasuguseid. Meie toimetusele laekus ka üks kiri ühelt meistrivõistlustel osalenud sportlaselt*, kes arutles nii kohtunike tegevuse üle laiemalt kui ka konkreetse kaasuse teemal. Avaldame kirja täispikkuses:
„Staadionikommentaator Tarve läks liiale juba eelmisel päeval meeste kolmikus, aga see selleks.
Korralduse kvaliteedi ja meistrivõistluste renomee kohta küsiks:
1. Miks vasaraheites puudus kasvõi käsitabloo?
2. Miks lastakse taktikajooksudes rajale tempotegijateks välisvõistlejad? Näiteks meeste 800 meetri tugevama jooksu lõppjärjestus võinuks olla teistsugune, kui esimene ring poleks välisvõistleja poolt kiireks tiritud.
3. Miks meeste kuulis ei ilmunud läbi terve võistluse tabloole võistlejanimed ja rinnanumbrid, kuid valge lipp ootas ja kell käskis katsele minna? Meistrivõistlustel ju nimesid ei hõigata.
4. Kas naiste kaugushüppe võitja küsis ala peakohtunikult luba võistluspaigast lahkuda ja millisel põhjusel seda võimaldati (vigastus ja vajalik kiire arstiabi, teine ala või looduse kutse)?**
5. Kuidas määratleda kogu hingest võistlemist ja pühendumust nii naiste kaugushüppe võitja juhtumil, kui sellistel võistlemisest loobumistel, kus stardinimekirjadest kaotakse viimasel hetkel. Nädal aega on nimekirjad üleval, aga maha võetakse viimasel hetkel. Eriti küsiks nende tippude kohta, kes kuuluvad toetatavate sportlaste nimistusse? Tuletan meelde, et sellel etendusel on ka publik, kes piletiraha maksab.
6. Miks alaliidu lehel on võistleja meelespea link nädal otsa ebakorrektne? Just kontrollisin, ikka ei toimi.
7. Millistel alustel määratakse kahe jooksu puhul tugevama jooksu osavõtjate hulk. Miks ei ole neid 8? Kas edetabeli 8. jooksja on süüdi, et teise jooksu jätkuks vaid 3 jooksjat ja seetõttu silume asja ja paneme tema ka nõrgemasse? Aga kui tugevama jooksu ühe raja hõivab seejuures veel leedulanna, mis tunne jääb...?
Lõpetuseks küsiks, kuidas kavatseb auväärt kohtunikekogu reegleid kõigi jaoks ühtmoodi rakendada, kui läbi aja on heitjad teineteist ergutanud, trennikaaslased, võistkonnakaaslased isegi samas jooksus või samal väljakualal teineteist toetanud? Peagi juhtub selline asi juba jälle olümpia naiste maratonis, uskuge. Mitte ükski punkt ei keela ühelgi võistlejal valida taktikat, tempot või katsete arvu vähendada, samuti pole välise abina defineeritud ergutamist ega kaasaelamist. Pead püsima vaid omas võistluspaigas, omal rajal ja ei tohi seejuures ühtki võistlejat häirida ega oma käitumisega liiga agaralt protestimeelsust või maailmavaatelisi seisukohti väljendada. Kas 400 tõkkejooksus tuli protest kaasvõistlejatelt, et nende sooritus kannatas Jagori tõttu? Kui ei, siis auväärt kohtunikud ja auväärt Tarve ehk tuletaks meelde Usain Bolti esimest maailmarekordit, milles lõpuni pingutamata, triumfiks käsi laiali ajades kolm sajandikku kaduma läks. Bolti kehakeel ei olnud ilmselt Tyson Gayile ka just meeldiv ja austustavaldav. Pole kuulda olnud, et arutuse all olnuks diskvalifitseerimine.
Sport on eelkõige meelelahutusäri ja meistrivõistlused pole mingi püha lehm, kus inimliku faktori jaoks kohta pole. Isegi kui kohtunikud leiavad mingi reglemendipunkti, mille meelevaldne tõlgendamine võiks Jagori juhtumi kahtluse alla seada, siis asju tuleb ajada viisakalt, esmalt asjaosalisi ja alles olulisel juhul ka avalikkust ning teisi võistlejaid teavitada, kui on karta, et see võib korduda või selles juhinduma võidakse hakata. Suurvõistluste maskotid on selles vaates veel suuremad "lolli mängijad", kas pole?
Edu korraldajatele ja alaliidule!“
* Kirjasaatja isik toimetusele teada.
** Kaugushüppe võitja küsis tõepoolest kohtunikelt luba võistluspaigast lahkumiseks.
