Kavandatakse Eesti esimest 24 tunni jooksu
"Hulluna tundunud jooksuideega üks esimestest kaasatulijatest Kaja Jõemets ütles juba sel kevadel, et kuna ööpäeva jooksul on plaanis kolm eri maratoni, siis miks mitte teha ka 24 tunni jooks. Ei riskinud nii suurt muutust võistlusele sisse viia. Kuna selle aasta jooksu järel tuli selliseid soove juba rohkem, siis otsutasime saadud kogemustele tuginedes 24 tunni jooksu kavva lülitada," sõnas staadionimaratoni eestvedaja, Ida-Virumaa spordiliidu peasekretär Rene Kundla.
Praeguseks on ennast 24 tunni jooksule kirja pannud viis jooksjat. Teist aastat järjest oma sünnipäevale vastu joosta plaaniv Kaja Jõemets on kirjas ainsa naisena, meestest on kirjas Ragnar Virma, Mart Maasikrand, Deniss Košelev ja Dmitri Aristov. Neist 24 tunni jooksu otsest kogemust omab vaid Maasikrand, kes sel kevadel Torinos jooksis isiklikuks tipptulemuseks 190,668 kilomeetrit. Ragnar Virma jooksis aga möödunud suvel kaasa staadionimaratonil kogu täispaketi ehk kolm maratoni ja veerandmaratoni ehk rohkem kui 137 kilomeetrit.
Kolmas Ida-Virumaa staadionimaraton on plaanis 21.-22. juulini 2016. aastal. Sarnaselt selle aastaga on kavas kolm maratoni (mille raames saab joosta ka poolmaratoni) - õhtumaraton, öömaraton ja hommikumaraton - ning lisaks ka veerandmaraton (mille raames saab kirja ka klassikalise staadionijooksu ehk 10 000 m tulemuse). Spordiprogrammi kavas ka laste- ja noortejooksud.
Maratonidel on sujuvama korraldamise jaoks peal limiidid, mis ühe jooksu kohta on 40 jooksjat. Seni on populaarseim öömaraton, kus on täidetud pea pooled kohad ehk 19. Õhtumaratonil on kirjas 10 ja hommikumaratonil 16 inimest. „Kui registreerimine samas tempos jätkub, siis on aastavahetuseks juba kohad täis," nentis Rene Kundla.
2015. aasta staadionimaraton oli esimene Eesti jooksudest, mis sai osalejatelt korralduse eest maksimumhinde. Erilise mulje jättis jooksjatele just öömaraton, kus joosti küünalde valguses
