23-aastane Saluri tegi College Stationi nimelises linnas toimunud võistlusel enda kohta väga stabiilse etteaste, mis päädis kahe isikliku rekordiga. Tema üksikalade tulemused: 6,79 - 7.58 - 14.41 - 1.86 - 8,33 - 4.96 (rekord) - 2.36,92 (rekord).

Eesti kõigi aegade edetabelis kerkis endine Ando Algre ja Tõnu Kaukise hoolealune varasemalt 13. kohalt seitsmendaks. Enne teda olid 6000 punkti piiri ületanud seitse eestlast, neist viimasena Saluri pikaaegne treeningkaaslane Maicel Uibo, kes võitis kolm aastat tagasi USA üliõpilasmeistrivõistlustel 6044 punktiga hõbeda. Nüüd alistas Saluri aga sellegi tulemuse seitsme punktiga.

Saluri varasem isiklik rekord pärines samalt võistluselt eelmisest aastast, kui ta sai 5856 punktiga (6,78 - 7.29 - 14.43 - 1.89 - 8,30 - 4.60 - 2,41,89) seitsmenda koha. Kümnevõistluses jõudis Saluri mäletatavasti eelmisel kevadel 8000 punkti klubisse (8108 p). Öeldakse, et 6000 punkti seitsmevõistluses on siiski märgatavalt kõvem valuuta kui 8000 punkti kümnevõistluses, mis kinnitab veelkord, et Saluri on aasta jooksul edasi arenenud.

USA üliõpilasmeistriks krooniti Saluri treeningkaaslane Devon Williams isikliku rekordi ja maailma selle hooaja neljanda tulemuse 6177 punktiga, teine oli Tim Duckworth 6165 silmaga.

Võistluse käik:

Saluri tegi võistlusele suurepärase alguse, läbides 60 meetrit hooaja tippmarki märkiva 6,79-ga (rekordiseerias 6,78) ja hüpates kaugust 7.58 (7.29). Kahe ala järel oli eestlasel 1913 punkti ning ta edestas isikliku rekordi (5856 p) graafikut 68 punktiga.

Kuuli tõukas Saluri parimal katsel 14.41 (14.43) ning nõrgimal alal kõrgushüppes läks kirja 1.86 (1.89). Esimese päeva lõpetas Saluri viiendal kohal 3345 punktiga, mis tähendas, et ta oli liikumas 5900 punkti suunas.

Teist päeva alustas Saluri korraliku 60 meetri tõkkejooksuga, finišeerides ajaga 8,33 (8,30). Võtmealal teivashüppes õnnestus Saluril püstitada isiklik tippmark 4.96, mis andis võrreldes rekordivõistlusega, kus ta sai kirja vaid 4.60, koguni 108 plusspunkti. Kuimetsast pärit mitmevõistleja ületas kõrgused 4.56 ja 4.76 esimesel, 4.86 kolmandal ning rekordkõrguse 4.96 teisel katsel. Tema varasem teivashüpperekord oli 4.95 (2016), sees polnud ta aga varem 4.80-st enamat suutnud.

Enne viimast ala oli Petros Kyprianou õpilane 5143 punktiga viies ning 6000 punkti alistamiseks tuli tal 1000 meetrit läbida 2.41-ga. Eesmärk õnnestus täita sajaprotsendiliselt, sest Saluri parandas rekordit enam kui kolme sekundiga - ta viis tippmargi 2.36,92-ni - ja ei alistanud mitte ainult 6000 ja 6050 punkti piiri, vaid jooksis end ka medalile, kolmandaks. Kunagi varem polnud eestlane 6000 punkti piiri alistades sedavõrd kiiresti viite ringi läbinud.

Eesti kõigi aegade edetabel:
1. Erki Nool 6374 p (1999) 6,83 7.80 14.87 1.93 8,16 5.50 2.38,62
2. Mikk Pahapill 6363 p (2009) 7,09 7.97 15.45 2.12 8,03 5.10 2.45,69
3. Andres Raja 6114 p (2011) 7,00 7.28 14.93 2.10 78,3 4.70 2.44,36
4. Andrei Nazarov 6098 p (1991) 6,94 7.37 12.57 2.11 79,5 5.00 2.43,04
5. Kristjan Rahnu 6062 (2006) 6,91 7.33 15.78 2.04 8,01 4.90 2.54,70
6. Indrek Kaseorg 6055 p (1998) 7,14 7.27 13.98 2.05 80,0 5.00 2.39,85
7. Karl Robert Saluri 6051 p (2017) 6,79 7.58 14.41 1.86 8,33 4.96 2.36,92
8. Maicel Uibo 6044 p (2014) 7,16 7.37 13.77 2.12 8,25 5.05 2.43,06
9. Kristjan Rosenberg 5986 p (2017) 7,01 7.25 13.62 2.13 8.37 4.87 2.42,96
10. Tiit Pahker 5917 p (1983) 7,19 7.36 13.63 2.05 8,57 5.10 2.41,16

Seitsmevõistluse lõpptulemused