INTERVJUU | Rekordilainel Magnus Kirt hoiab madalat joont: ma ei ole EM-il kindel medalipretendent

Odaviskaja Magnus Kirt (28) on jõudnud elu parimasse vormi. Pühapäeval viskas ta Tartus 88.45, eile võitis Turus Saksamaa ässade ees uue Eesti rekordi 88.73ga. Ometi ei taha ta ennast Berliini EM-i medalipretendendiks lugeda.

Palju õnne, Magnus! Topeltõnne mõlema Eesti rekordi puhul. Kas nüüd on tunne, et punn on eest lennanud ja oledki oma võimed täielikult avada suutnud?

Seda ma ei oska öelda, aga mul on hea meel, et mida ma Tartus proovisin ja mis seal toimisid, toimisid ka nüüd.

Pead silmas kiirust ja selle kandmist odasse?

Jah, olen suutnud hoojooksule kiirust lisada nii, et tehnika on säilinud. Pärast esimesi võistlusi videosid vaadates oligi kõige suurem murekoht, et liiga vaikse hoo pealt viskasin. See praegu toimis.

Kas rekordivise oli ideaalilähedane või oskad selle kohta ise veel midagi norida?

Ma ei oska praegu selle kohta midagi öelda, sest ma ei ole ise videosid näinud ja ei oska analüüsida. Kindlasti see pidi väga hea vise olema, kui see nii kaugele lendas.

Mis mõtete ja tunnetega sa Turus pärast teise vooru rekordviset edasi võistlesid?

Lootsin näidata edaspidi stabiilsust, aga eks ikka pärast sellist head katset emotsioon nii-öelda... mõtled, et paneks natuke juurde, siis läheb paremaks, kuid... Fakt on see, et kaks-kolm katset tuli mõõna, lõpuks viimasel katsel suutsin jälle tehniliselt üpris hea katse teha (85.90 - M. R.)

Mis tingimused seal valitsesid? Teised tulemused polnud üldiselt sugugi nii väga head, arvestades võistluse väga esinduslikku koosseisu.

Eks jah ilm oli heitlik. Tuul oli heast suunast, aga ilm oli jahedapoolsem. Kui päike oli väljas, siis oli täitsa soe. Kui aga suure tuule üles tõmbas, oli päris jahe. Ma arvan, et see mõjutas nii mind kui ka teisi. Ma lihtsalt teiseks katseks suutsin asjad klappima saada. Aga kuna katsed polnud stabiilsed, siis ju oli ka õnne. Või mitte õnne, aga lihtsalt kõik asjad just sellel katsel klappisid.

Mis näoga need nimekad sakslased sind vaatasid? Kas nad olid väheke üllatunud ka, et tuleb mees Eestist, teeb sellise viske ja teeb kõigile ära?

Seda ma nende nägudest välja ei osanud lugeda, aga nad väga sõbralikult soovisid õnne. Nad on väga tugevad spordimehed, ma ei usu, et nad eriti end sellest heidutada lasid, et ma ühel võistlusel neid võitsin.

Kas neil endil polnud tehniliselt kõige parem päev?

Ausalt öeldes ei oska kommenteerida, ei hoidnud väga silma peal.

Palju on odaviskajate heade tulemuste puhul räägitud, et kodus kuskil Kapa-Kohilas visatakse hästi ja mujal mitte. Sinu rekord sündis Soomes 12 000 inimese ees. Kas publik andis korralikult tuge?

Jaa. Soome publik on alati väga hea, nad tunnevad kergejõustikku ja neid on alati nii palju. Terve saadion rahvast täis, elasid kaasa igaühele täpselt nagu oma kodu poisile või tüdrukule ja see oli tõesti väga nauditav.

Kas number 90 sulle võistluse käigus juba ei hakanud kerkima? Et prooviks seda rünnata?

Ma ei mõtle kunagi võistlusel tulemuse peale, ikka tehnilise soorituse peale ja katsun neid teisi mõtteid oma peast eemal hoida.

Oled alati olnud oma jutu poolest hästi jalad-maas-sportlane. Kas hoiad endiselt sama joont või lubad endale ka mõne veksli välja visata EM-i poole vaadates?

Jätkan sama joont.

Aga kas sa nõustud, et selle võistlusega tõusid sa üheks tõsiseks medalipretendendiks?

Ausalt öeldes ei nõustu. Esiteks on EM-ini veel nii palju aega. Sinna vahele jääb väga palju õigeid otsuseid ja tarku treeninguid. Ning kindlasti lähevad EM-ile kõik parimas vormis ja saavad saatuslikuks ka kõik muud tegurid. Sellesse võistlusesse peab suhtuma aukartlikult ega tohi endale mingeid ennustusi või suuri ootusi peale panna. Tuleb võtta samm-sammult: esmalt tuleb läbida kvalifikatsiooni kadalipp ja siis on finaal. Ma kindlasti ei taha sellega nõustuda, et ma olen kindel medalipretendent, sest maailmas on väga palju mehi, kes viskavad väga kaugele.

Millised on järgmised võistlusplaanid?

Täpselt ei teagi. Kindlasti on 15. juunil Eesti koondise eest Lätis Balti meistrivõistlused, kas sinna vahele teen midagi või ei tea, seda peab treeneritega arutama.

Tervis pärast võistlust – kõik ikka ühes tükis?

Jah. Eks siit-sealt ikka jääb pärast odaviske võistlust kangeks, aga ei midagi sellist, mis takistaks treenimist või mida peaks ravima hakkama.

Said Soome ajakirjanikelt teada, et oled nüüd vasakukäeliste maailmarekordi hoidja. Mida sa sellisest tiitlist ise arvad?

(Muigab) Ma arvan, et seda ei tasuks ületähtsustada, sest käed on inimestel samasugused. Kas vasak või parem, sellel ei ole väga mingit vahet.