Varem viiel korral sama mõõ­du­võtmise võitnud Kanter näi­tas hooaja alguse kohta harvanähtavalt võimsat vormi. Esi­koha taganuks talle ka üle­jää­nud neli kirja läinud heidet – 68.39, 67.72, 67.24 ja 66.96.

Jaanuaris kolm ja märtsis kaks nädalat Tenerifel harjutanud Kan­ter ütles, et treeninguheidete põhjal pidas ta jõukohaseks 68,5-meetrist kettakaart.

„Üks katse tuli tehniliselt hästi välja,” lausus Kanter. „Eriti hea meel on ühtlaselt tugeva seeria üle. Oma avahooaja isiklikku re­kordit parandasin kolme ja poo­le meetri võrra.”

Kanter võtab aprilli lõpus sihikule 1986. aastast Jürgen Schultile kuuluva maailmarekordi 74.08 purustamise.

Juba sel pühapäeval ründab Kanter Rootsis Växjos maailma sisetipptulemust 66.10.

„Enne suure mäetipu vallutamist tuleb ületada väike mäe­tipp,” ütles Kanter, kes sõidab homme Växjösse hallis heitmisega kohanema.

Aprillis sõidab olümpiavõitja Californiasse, kus ründab maa­ilmarekordit kolmel võistlusel.

Ootamatult särtsakat kevadist vormi näitas odaviskaja Moo­ni­ka Aava, kes sai elu paremuselt teise tulemusega 60.76 teise koha. Võitis venelanna Maria Abakumova 61.87-ga.

„Moonika nii hea tulemus oli suur üllatus,” ütles treener Heiko Väät. „Veebruarikuine treeningulaager Lõuna-Aafrika vabariigis läks täkkesse, uskusin, et ta võib visata 55 kuni 56 meetrit.”

Aaval jäi enda Eesti rekordist vajaka vaid 66 ja Berliini MM-i A-normist 24 sentimeetrit.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes