Möödunud suvel toimunud Amsterdami EM lõppes Marek Niidu jaoks pettumusega, kui 100 ja 200 meetri jooksus jäi tema laeks eelring. Unistus olümpiast kustus ja 29-aastase välejala pähe siginesid loobumismõtted.

Nüüd on ta leidnud jätkamiseks uue tõukejõu. „Individuaalne võistlemine hakkas minu jaoks ammenduma, vajasin uut süžeed. Mulle meeldib meeskonnavõistlus rohkem, tiimivärk pakub võimsaid emotsioone. Tahan promoda teatejookse,” rääkis Niit, kelle nimel on Eesti 100, 200 ja 400 meetri rekordid.

Individuaalne võistlemine hakkas ammenduma, vajasin uut süžeed.
Marek Niit, jooksja

Aastaid USA-s Arkansase ülikooli meeskonnas treeninud Niit elab taas Eestis. Saarlane on uueks hooajaks põhja ladunud Pärnus, tema treeningukaaslane on koondisekaaslane Rivar Tipp. Sportimise kõrvalt otsib ta ka tööd. „Võib-olla läkski elu liiga spordikeskseks,” mõtiskles Niit ja lisas, et tahaks töötada mõnes loovas ametis. „Võiks olla turundus või müügitöö. Päris liinil ei viitsi olla. Praegu töötan CV kallal, vaatan ringi ja kuulan maad. Pakkumisi on tulnud ka spordivallast,” ütles ta.

Niit räägib teatejooksudest ja meeskondlikust kergejõustikust suure kirega. Pole ka ime, USA ülikoolide spordisüsteemis on teatejooks aukohal ja Niidu karjääri üks vingemaid saavutusi pärineb just teatejooksust. 2013. aasta talvel sai Arkansase tiim 4 x 400 meetri jooksus aja 3.03,50, mis oli sisehooaja maailma edetabeli juhttulemus ja annab kõigi aegade pingereas USA, Texase ülikooli, Belgia, Poola, Saksamaa ja Suurbritannia järel seitsmenda koha.
Marek Niit võtab teatejooksu vedamise teatepulga endale. Pilt tehtud Jõulumäel, kus Niit treenis koos Rivar Tipiga.

„Marek on sotsiaalne tüüp, kelle jaoks on seltskond oluline. Võistkonnas saab ta olla liider ja oma suuri kogemusi jagada,” on alaliidu saavutusspordi juht Marko Aleksejev rahul, et Niit ei viinud naelkingi pööningule. „Praegu pole kõik detailid läbi mõeldud, kuidas selle mõttega edasi minna. Kindlasti peaksime korraldama rohkem laagreid ja teatejooksjatele mõeldud ühiseid tegevusi.”

EM-il võiks jõuda finaali

Niidul ideedest puudu ei tule. „Võimaluse korral tahaks tiimiga minna ühele USA-s toimuvale jooksukarnevalile,” jutustas rekordimees õhinal. Ta peas küpseb mõte korraldada talvel Eestiski üks omapärane teatejooks. „Osaleksid kaheksa meest ja kaheksa naist. Võistkonnas oleks kaks meest ja kaks naist ning moodustada võiks need valimistega. Siis saaksid mehed joosta ka naiste vastu, kindlasti mõjuks vaheldus kõigile hästi,” rääkis ta.

Eesti teatevõistkonnad on varemgi mõnel korral EM-ile jõudnud. Aleksejevi arvates võiks sihipäraselt tegutsedes ülejärgmisel suvel toimuval Berliini EM-il eesmärgiks seada finaalikoha. Eelkõige peab ta silmas 4 x 400 meetri tiimi. Võtmesõna on tõkkejooksja Rasmus Mägi kaasamine. Suvel Amsterdamis Mägi teatejooksus ei osalenud, Eesti sai 16 osaleja hulgas 15. koha. „Tuleb võistkond nii tugevaks saada, et Rasmus ise tahaks iga hinna eest osaleda,” arvas Aleksejev. Niidu sõnul tuleb vaadata ka nooremate jooksjate poole, nimeliselt mainis ta 18-aastast kümnevõistlejat Johannes Ermi. Suvel võiks pikema teatejooksu meeskond sihikule võtta rahvusrekordi 3.06,07 ja püüda esikohta võistkondliku EM-i esiliigas.

Kas jooksutiimiks materjali jagub?

Eesti meessprinterite keskmine tase on viimastel aastatel tasapisi üha paremaks läinud.

100 meetrit

1. Marek Niit (29) 10,30 (10,19)

2. Karl Robert Saluri (23) 10,52 (10,52)

3. Timo Tiisma (25) 10,57 (10,57)

4. Richard Pulst (24) 10,66 (10,43)

5. Kristjan Rosenberg (22) 10,75 (10,75)

6. Kaspar Mesila (23) 10,78 (10,78)

400 meetrit

1. Rasmus Mägi (24) 46,50 (46,40)

2. Rivar Tipp (26) 47,62 (47,62)

3. Karl Robert Saluri (23) 47,80 (47,80)

4. Sten Ütsmüts (22) 48,13 (48,13)

5. Jakob Goroško (24) 48,15 (48,03)

6. Johannes Erm (18) 48,17 (48,17)

Nimi, vanus, hooaja mark, isiklik rekord