Hansen kohtus neljapäeval Eesti kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi, peasekretäri Sirje Lippe, Eesti olümpiakomitee asepresidendi Jüri Tamme ning täitevkomitee liikmete Erki Noole ja Gerd Kanteriga. Nõupidamistel arutati Euroopa kergejõustikuelu puudutavaid muudatusi, fookuses oli tiitlivõistlustele kvalifitseerumise uuenev süsteem ja võimalikud ideed mitmevõistluse võistluskava muutmiseks.

Hansen märkis, et Euroopa kergejõustikuliidu presidendina on tal huvitav kohaliku spordielu eestvedajatega kohtuda. „Tänane kohtumine Eesti spordi- ja kergejõustikujuhtidega oli väga emotsionaalne ja ideederohke! Mina tunnengi eestlasi kui häid ideede generaatoreid ning ka täna pakkusid nad välja mitmeid huvitavaid võimalusi, kuidas tõsta meie armastatud spordiala atraktiivsust ja avatust. Mitu mõtet plaanin siit viia meie Euroopa võistluste komisjoni arutelule,“ rääkis Hansen.

Teigamägi ütles, et koostöö Euroopa katusorganisatsiooniga võimaldab kaasa rääkida ja osaleda sisuliste otsuste tegemises. „Kui hakatakse muutma meie jaoks ajalooliselt niivõrd olulist ala nagu mitmevõistlus või uuendama tiitlivõistlustele kvalifitseerumise süsteemi, siis on Eesti kergejõustiku jaoks eluliselt oluline olla nendes diskussioonides sees ja teha oma seisukohad kuuldavaks,“ ütles Teigamägi. „Eriti head meelt teeb Hanseni visiidi puhul see, et meie kergejõustiklaste tänavust silmapaistvalt tugevat hooaega on märgatud väljaspool Eestitki ning sportlasi on tunnustama saabunud Euroopa alaliidu president isiklikult.“

Reedel osaleb Euroopa kergejõustikujuht Eesti kergejõustikuliidu volikogu koosolekul. Samal õhtul Kultuurikatlas toimuval hooaja lõpuüritusel „Eesti kergejõustikuauhinnad 2016“ annab ta koos kultuuriminister Indrek Saare ja Eesti olümpiakomitee presidendi Urmas Sõõrumaaga üle autasud Eesti parimatele, lisaks Euroopa Kergejõustikuliidu treeneritöö auhinna ja organisatoorse töö auhinna.

Sõõrumaa hinnangul on kergejõustiku Euroopa juhi külaskäik suur tunnustus nii alaliidule kui kogu Eesti spordile. „20% kõigist suveolümpial osalevatest sportlastest moodustavad kergejõustiklased, mis teeb sellest suurima olümpiaala. Olles Euroopas märgatud ja kaasatud ala rahvusvahelisse juhtimisse, mõjutatakse nii ka kogu Eesti spordi kuvandit. Teadmine eestlaste oskusest sporti korraldada levib aladeüleselt ja ühe ala õnnestumisest võidavad ka teised,“ rääkis Sõõrumaa.

Sõõrumaa lisas, et Eesti kergejõustik on rahvusvahelise märkamise igati välja teeninud. „Kergejõustikukoondise suurus ja tugev esinemine – neli esikuuiku kohta olümpial - on selge kriteerium hindamaks spordiala edukust ja arengupotentsiaali."