105 aastat tagasi toimus esimene maratonijooks Eestis
Paldiskist Tallinna lähistele Mustjõele kulgenud 39 versta (40,2 km) pikkuse katsumuse võitis Pjotr Šubin Peterburist, ajaga 3 tundi, 23 minutit ja 45 sekundit. Parima eestlasena jõudis neljandana finišisse tartlane Arnold Feldmann. Seda ajaloolist sündmust loetakse Eesti maratonijooksu sünnipäevaks.
Eesti maratonijooksu ajaloos on olnud mitmeid silmapaistvaid saavutusi, persoone ja sündmusi. Jüri Lossmann võitis Antverpeni olümpiamängudel 1920. aastal maratonijooksus hõbemedali, mis oli Eesti Vabariigi esimeseks olümpiamedaliks, üheksakordne Eesti meister Rein Leinus püstitas 1968. aastal oma viienda Eesti rekordi, läbides maratoni 2 tunni, 20 minuti ja 3 sekundiga, mis oleks andnud samal aastal toimunud Mexico olümpial kuldmedali, Pavel Loskutov võitis 2002. aastal Münchenis Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali, Jane Salumäe saavutas samas neljanda koha, mis on maratonijooksus läbi aegade Eesti naiste parim koht tiitlivõistlustel.
Eesti suurima rahvaspordisündmuse Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu organisaatorid soovivad teha jooksuajalugu ka tänavu, seades Eesti juubeliaastal eesmärgiks korraldada sajandi suurim jooks. Tänase seisuga püsitakse seatud eesmärgi graafikus. Neli kuud enne suursündmust on erinevatele distantsidele registreerinud juba ligi viis tuhat jooksusõpra, millega edestatakse viie aasta tagust rekordilise osavõtuga jooksu registreerimisgraafikut. Senine Eesti suurim jooks toimus 2013. aastal, kui Tallinna Maratonist ja Sügisjooksust võttis osa 20 562 liikumisharrastajat.
Eesti sajandal juubeliaastal on suursündmuse meeleolu tõeliselt rahvuslik ning kõik osalejad on starti oodatud sinimustvalges vormis. Teretulnud on igaühe enda disainitud kostüümid, aga korraldajad aitavad ka omalt poolt kaasa, et soovijad vastavat varustust soetada saaksid. Internetilehel www.sinimustvalge.ee on Eesti rahvusvärvides jooksusärgid juba müügil.
Lisaks saavad kõik tänavusel Tallinna Maratonil ja Sügisjooksul finišeerijad spetsiaalselt Eesti juubeliks kujundatud rukkilille motiiviga medali. Esimest korda pannakse medal kaela ka kõigile 10 km distantsi lõpetajatele. Maratonijooksjad saavad kuldse, poolmaratoni lõpetajad hõbedase ning kümnel kilomeetril osalejad pronksikarva medali, mida ehib juubelisümboolikaga sinimustvalge pael.
