Taaramäe: “Viimse reliikvia” Märt Avandi esitus kummitas ja see aitas!
Tour de France´il mehetegusid tegev Rein Taaramäe säilitas esimese kõrgmägede etapiga Alpides üldarvestuse 12. koha. "Remy Di Gregorio juhtumi unustasime kiiresti ära ning eilne lõunane masendus oli pöördunud õhtuks juba naljaks ning öösel magasin nagu kott," alustas Taaramäe blogi sissekannet Paf.com lehel.
"Täna oli 4 km pidulikku starti, kus ma suutsin veel enne starti põõsas pissil käia, aga stardiks enam ette ritta ei saanud. Kui pauk käis, tõmmati nagu kuulipildujast 40 km täie rauaga. Ulalalalalaaaaa! Nii raske oli siis ja kogu aeg oli punt ketis. Vahepeal oli maokas ka, mis veelgi punti venitas. Lõpuks sai mingi suurem punt eest ära, aga tempo tõmmati kiiresti üles ning edasi olin natuke pessimist, sest jalad olid puhkepäevast imelikud ning ei uskunud mingi hetk enam endasse. Teised kutid aga rahustasid mind ja siis hakkas “Viimse reliikvia” Märt Avandi esitus peas kummitama. Jalg oli paugu pealt hea. Tegelikult otsisin eile musta päeva ajal youtube’i vahendusel nalja, et oma tuju tõsta ja see jäi kõige rohkem meelde."
"Zingle ja Fouchard tõmbasid mu Colombieri tõusu alla heale possale ja pärast seda läks asi tõsiseks (isegi “Viimse reliikvia” sõnad läksid peas sassi). Pärast 5 km ronimist vaatasin, ohoo, ainult 50 poissi pundis ja mul on samal ajal lihtne. Hõiskama siiski veel ei hakanud. Moncoutie vedas poolteist pudelit juua tõusu peal ja istusin eesotsas ning tõusu lõpus viimasel 300 meetril otsustasin pundiga väikese vahe sisse teha (nagu tiimi koosolekul lubasin), sest see laskumine oli õudukas. Kitsas ebatasane tee, kehv asfalt, järsud ning ime kurvid. Nii sain pool laskumist suhteliselt haljaavalt lasta, aga kui Nibali tagant järele tuli, pani tema minust mööda nagu postist, viuhti!"
"See aasta laskumised eriti ei kulge, ei tea, kas kukkumise tõttu või on asi teistes jooksudes (ma kahtlustan ise teisi jookse). Laskumisest alla saadud, oli järgnev lauge tõus kavas – 7 km . Esimesed kilomeetrid olid mulle nii vaevalised, aga viimased 3 km, kus teised hakkasid maha jääma, olid mul sama lihtsad kui trennis, imelik! Laskumisel otsustasin jälle ees istuda (vältimaks kukkumisi või kobasid mehi). Finiši viimane kilomeeter oli sigaraske. Nagu te teate, ei istu mulle jõulised põntsud, aga õnneks kannatasin ära. Oma osa oli ka vastutuulel, tänu sellele oli pundi taga lihtsam."
